Minister: Prantsusmaa on koduks "sajale Molenbeekile"

Prantsuse kogukondade minister Patrick Kanner ütles äsja antud intervjuu ajal, et "Prantsusmaal asub umbes 100 Molenbeeki". Minister pidas silmas Brüsseli linnaosa, mida on sageli peetud üheks Euroopa islamiäärmusluse tõmbekeskuseks. Kanneri väljaütlemine tõi Prantsusmaa avalikkuses kaasa tormi, samuti asus ajakirjandus koostama nimekirja "kohalikest Molenbeekidest".
Molenbeekist olid pärit näiteks mitmed Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakutega seotud isikud ning seoses sellega räägiti nimetatud piirkonnast ka Kanneri raadiointervjuu raames, vahendasid BFM TV, The Local, Le Figaro jt.
"Molenbeek on koht, kus tohutult palju vaesust ja töötust, äärmuslikult kogukondlik ja maffia-laadne süsteem, põrandaalune majandus. See on koht, kust avalikud teenused on sisuliselt ära kadunud ning kus rahva poolt valitud võimud on alla andnud," selgitas minister.
Sotsialistist ministri sõnu kiitsid nii parempoolne opositsioon kui ka paremäärmuslik Rahvusrinne, mille liikmed on sarnaseid avaldusi korduvalt teinud. Osaliselt kiitis oma valitsuse liikme sõnavõttu ka peaminister Manuel Valls, kes ütles, et kuigi võrdlus Molenbeekiga pole ehk päris täpne, tuleb tunnistada, et mõnedes Prantsusmaa piirkondades on tõsiseid probleeme seoses tõrjutuse ja äärmuslusega.
Valls on ka ise varem öelnud, et sellistes piirkondades on kuritegevuse ja äärmusluse jaoks väga viljakas pinnas. Samuti on ta teatanud, et Prantsusmaa on praegu islamiäärmusluse vastu "sõjas".
Samas mitmed vasakpoolsed poliitikud asusid ministri avaldust kritiseerima ja väitsid, et selline sõnakasutus Kanneri poolt häbimärgistab kõiki sellistes linnaosades elavaid inimesi, kellest suuremal osal pole islamiäärmuslusega midagi pistmist.
Kuna Kanner ei maininud oma intervjuu ajal ühtegi sellist piirkonda nimeliselt, asuti Prantsuse meedias agaralt koostama erinevaid nimekirju ja kaarte kohalikest islamiäärmusluse kantsidest.
BFM TV näiteks koostas kaardi, kus on ära märgitud kõik asulad, kust on pärit Süürias hukkunud džihaadivõitlejad.
Palju oli selliseid inimesi pärit Pariisi äärelinnadest, eriti tõusid esile Trappe pealinnast edelas ning Pariisist kirdes. Äramärkimist leidis ka 24 000 elanikuga Lõuna-Prantsusmaa väikelinn Lunel, mis on Süüriale "andnud" lausa 20 džihaadivõitlejat.
Nimekirjas tõusis esile ka Toulouse'i äärelinn Les Izards, mis on muuhulgas tuntud selle poolest, et sealt oli pärit islamiäärmuslane Mohamed Merah, kes tappis 2012. aastal kolme rünnaku käigus 8 inimest - Prantsuse sõdureid ja juudi rahvusest tsiviilelanikke.
Politsei allikas tunnistas uudisteagentuurile AFP, et Prantsusmaal on "piisavalt väikseid Molenbeeke".
"Need ei ole ilmtingimata linnaosad, vaid lihtsalt piirkonnad, kus salafistidel ja äärmuslastel on märkimisväärne mõju. Kipub olema nii, et seal on olukord julgeolekujõudude kontrolli alt väljas," rääkis allikas.
Samas on mitmed eksperdid juhtinud tähelepanu sellele, et Süüriasse džihaadivõitlejateks on mindud väga erinevatest asulatest, sealhulgas heal järjel olevatest keskklassi piirkondadest.
Eriti märkimisväärseks peetakse selles kontekstis noormeest nimega Maxime Hauchard, kes on osalenud mitmes ISIS-e hukkamisvideos. Tegemist on Normandia väikesest külast Bosc-Roger-en-Roumois'st pärit prantslasest noorukiga, kes pöördus islamiusku, võttis nimeks Abdallah al-Faransi, hakkas äärmuslaseks ning reisis siis Süüriasse.
Endine terrorismivastase võitlusega tegelenud kohtunik Marc Trévedic hoiatas, et äärmuslased võivad tulla igasugustest piirkonadest ning seega oleks eksklik pühenduda liigselt linnaosade ja äärmusluse vahelistele seostele. Eriti ohtlik on selline mõtlemine tema arvates seetõttu, et nn headest piirkondadest võib niimoodi terroristide jaoks kujuneda ideaalne peidukoht.
Toimetaja: Laur Viirand








