Tallinna Sadama juhatuse liige Marko Raid selgitas, et Botnica väärtust otsustati alandada ekspertide soovitusel praegusele turuväärtusele.

50 miljoni euro eest ostetud jäämurdja väärtuse hindamises on ilmnenud ebakõlasid. Märtsi alguses teatas Tallinna Sadama korruptsioonikahtlustuste uurimiseks kokku kutsutud komisjon riigikogus, et dokumentidest paistab, justkui Botnica osteti väiksema summa eest, kui kuludokumentides kajastub.

"Nii sadama juhatus antud ostu puhul kui ka kaudsemalt öeldes nõukogu ega ka omanikuesindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud piisavalt nõudlikud selle hinna allatoomiseks - see üks asi[, mis kahtlusi äratab]. Dokumente võrreldes leidsime hinna kujundamise protsessis kelmuse tunnused, " rääkis komisjoni esimees Artur Talvik "Aktuaalsele kaamerale".

Jäälõhkuja eest maksti 50 miljonit eurot, kuid mitmes dokumendis jooksid Talviku sõnul läbi ka sellest väiksemad summad. Samuti selgus dokumentidest, et laeva hindasid ja hilisemat müüki vahendasid samade isikutega seotud ettevõtted.

Nüüd teatas Tallinna Sadam, et vähendab majandusaasta aruandes Botnica väärtust viie miljoni euro võrra.

Lisaks hindas ettevõte tagasiulatuvalt alla varasid kokku 29 miljoni euro väärtuses.

"Muuga söeterminali ja Saaremaa sadama varade allahindamisel lähtusime eesmärgist, et bilansis kajastuks mõlema äriüksuse puhul viimaste aastate tegelikul olukorral baseeruv rahavooga kaetud väärtus, mida ka välisaudiitor on valmis aktsepteerima,” selgitas Raid.

Viiendiku võrra väiksem puhaskasum

Ettevõtte tegevustulud kahanesid 2014. aasta tulemustega võrreldes 15 protsendi võrra, tulumaksueelne kasum vähenes 22 protsenti. Ettevõtte puhaskasum oli 30,9 miljonit ehk 21 protsenti aasta varasemast madalam.

Tallinna Sadama juhatuse liige Marko Raid selgitas, et eelkõige mõjutasid ettevõtte majandustulemust "rekordiliselt madalad naftahinnad" ja Venemaa otsus kasutada nafta eksportimisel üha enam kohalikke sadamaid.

"Botnica puhul tulenes tulude langus kombinatsioonist lääneriikide Venemaa-vastastest sanktsioonidest ja nafta madalast hinnast tingitud madalseisust avameretööde turul,” kirjeldas Raid teates.

Kokkuvõttes vähenes sadama veomaht pea kuue miljoni tonni võrra ehk 22,4 miljoni tonnini. Kaubaveos kahanes vedellasti kõrval mõnevõrra ka konteinerkaupade ja segalasti vedu, kasvasid veerem ja puistlast. Pisut suurenes aga reisijate veolt saadud tulu. Tallinna Sadam vedas 2015. aastal 9,79 miljonit inimest. Klientide arv suurenes mullusega võrreldes 0,22 miljoni inimese võrra.

Muude päevakorrapunktide hulgas tutvustati nõukogule Tallinna Sadama konkurentsipositsiooni Läänemere idaosa sadamate hulgas. Ühtlasi andis juhatus nõukogule ülevaate ettevõtte 2016.aasta kahe kuu majandus- ja tegevustulemustest, mille kohaselt Tallinna Sadama sadamaid läbivad kaubamahtude osas on märgata languse aeglustumist, aga reisijate arvu osas tõus jätkub. Nõukogu kinnitas ka 2016.aasta siseauditite aastaplaani.