Tervise Arengu Instituudi tellitud mõne aasta taguse uuringu järgi on Eestis ärevushäired ja depressioon sagenenud; enesetapud on küll vähenenud, aga Eesti kuulub endiselt Euroopa kõrgema suitsiidiriskiga riikide hulka, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Soome statistika näitab, et kümmekond protsenti täiskasvanud elanikkonnast kasutab antidepressante. Vaimse Tervise strateegia koostamise projektujuhi Airi Mittendorfi sõnul on Eestis masendus enam-vähem sama levinud. Valmivas strateegias rõhutatakse vajadust suurendada inimeste enda teadlikkust oma vaimse tervise hoidmiseks ja ohumärkide ära tundmiseks.

"Tihti ei seostata oma käitumisvalikuid vaimse tervise heaoluga. Küll on teadlikkus suurem füüsilisest tervisest, et kui ma liigun, siis on ka minu füüsis parem. Aga tegelikult väga sageli aitab liikumine ka vaimse tervise heaks," ütles Mittendorf.

Airi Mittendorfi sõnul on kindlasti ohu märk see, kui jäädakse eemale tegevustest, mis enne rõõmu tegid.

"Näiteks ei lähe sõpradega kohtuma, olen parem üksi kodus. Või meeleolumuutused - varasemalt rahumeelsem inimene on hakanud sagedamini ärrituma, saab pahaseks kolleegide peale, oma pereliikmete peale. Need on esimesed kriteeriumid. Tihti ka unehäired. Muutus tavapärasest võib olla see, mida peaks enda juures märkama," selgitas ta.

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist heaoluseisundina, milles inimene saab hakkama igapäevaelu normaalse stressiga, suudab produktiivselt töötada ning on võimeline andma oma panuse ühiskonda. WHO andmetel kannatab 27% Euroopa elanikest vanuses 18-65 mõne vaimse tervise häire all, abi aga otsib vaid iga neljas. Airi Mittendorf ütles, et Eesti inimeste teadlikkus on siiski paranenud.

"Inimesed pöörduvad järjest sagedamini vaimse tervise häirete abi saamiseks," ütles Mittendorf.

Samas tõi ta välja, et teatud elanikkonna gruppides on sagenenud suitsiidid. "Näiteks eakate hulgas oli eelmisel aastal suitsiidide arv sagedasem kui varasematel aastatel. Samuti ka noorte meeste hulgas."

Vaimse Tervise strateegia on plaanis märtsi esimesel poolel sotsiaalministeeriumile esitada. Strateegia koostajad loodavad, et valitsuse ja parlamendi liikmed peavad seda piisavalt oluliseks, et dokumendile oma toetus anda.

Airi Mittendorfi sõnul on mitmeid kvaliteetseid veebilehekülgi, kust võib oma muredele abi saada. "Näiteks enesetunne.ee. Kui hakkab tekkima juba mingi kahtlus, siis tasub pidada nõu ka perearstiga," soovitas ta.