Kaugkütte ühingu esimees Andres Veske meenutas "Aktuaalses kaameras" aastaid 2010-2012, mil Narva jaamad massiliselt puitu põletasid ning küttepuidu hind tõusis Eestis tervikuna 15 ja Kirde-Eestis 40 protsenti. See viiks üles hakkepuitu kasutavate jaamade toodetud toasooja hinna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänapäevastes koostootmisjaamades, mis on ehitatud mitmesse Eesti linna - Tallinna, Tartusse, Pärnusse, Kuressaarde, Rakverre -, on kasutegur üle kahe korra suurem kui Narva jaamades," rääkis Veske.

Valitsuse kinnitusel puidu hinnatõusu ei tule, kuna puidukoguseid võetaks kasutusele järk-järgult ja analüüsides iga kord selle mõju turuolukorrale.

"Igakordselt on valitsus võtnud endale ülesandeks kooskõlastada neid tehinguid, mis statistikakaubanduse käigus tehakse. Teistpidi on meil ka kindlus, et metsa kasutamise mahud on täna tunduvalt väiksemad sellest, mille me oleme metsanduse arengukavas kokku leppinud," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Statistikakaubandus ongi võtmesõna, sest hakkepuidu kasutamine elektri ja sooja tootmiseks võimaldab Eestil ülejäävat taastuvenergia kvooti teistele Euroopa riikidele müüa.

"Seda väheväärtuslikku puitu võiks kasutada elektritootmiseks ja täiendavalt tegeleda riigi jaoks kasuliku tegevusega - parandada meie väliskaubandusbilanssi, suunates seda taastuvenergia kvooti EL-i statistikakaubandusse," ütles majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.

Andres Veske arvates tuleks Eesti Energiale makstav toetus suunata hoopis koostootmisjaamade arendamiseks.

"Raha, mida riik täna tahab Eesti Energiale maksta selle eest, et nad puitu põletaksid, mis on umbes 25 eurot toetust ühele megavatt-tunnile, tuleks suunata uute tootmisvõimsuste rajamiseks, mis kasutavad kütusena biomassi," selgitas Veske.

"Tegelikult Eesti tarbijad ega Eesti riik ei maksa selle biomassi kasutuse eest midagi, vaid maksab see Euroopa riik, kellel on oma energiaeesmärkidest puudu. Tehing tehakse riikide vahel ehk Eesti riik müüb oma statistika, mis on üle Eesti taastuvenergia eesmärgist, teisele riigile, kellel on puudu oma eesmärkidest," kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Ta märkis ka, et seni on Eesti hakkepuitu ja graanuleid suures koguses eksportinud ning kui hind peaks tõusma, on võimalik seda importida näiteks Lätist.