Venemaa suursaadik: piirileppe ratifitseerimine näitab Moskva agressiivsete kavatsuste puudumist
Venemaa uus suursaadik Eestis Aleksandr Petrov ütles siinsete ajakirjanikega kohtudes, et Venemaal pole agressiivseid kavatsusi ning piirileppe ratifitseerimisest saab selle ere näide. Ühe oma ülesandena nimetas saadik õigusliku baasi laiendamist riikide vahel ehk teisiti öeldes on kavas allkirjastada ka muid riikidevahelisi lepinguid.
Venemaa suursaadik märkis pressikonverentsil korduvalt, et vaatamata Eesti ja Venemaa vahelisele usaldamatuse atmosfäärile, on ka hulk positiivseid momente, mis võimaldavad heanaaberlikke suhteid arendada, vahendas rus.err.ee.
"Ma saabusin Tallinna pärast New Yorgis toimunud meie riikide välisministrite kohtumist. Selle kohtumise käik veenis meid selles, et on võimalik töötada positiivses võtmes," sõnas Petrov.
Venemaa uus suursaadik Eestis Aleksandr Petrov on karjääridiplomaat, kes kaalub hoolega iga sõna, mida ütleb, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Okupatsiooninõude koostamise memorandumiga ühinemisest arvab vastne suursaadik seda, et kuna ülejääänud Eesti valitsus justiitsministri Urmas Reinsalu otsust valdavalt ei poolda, pole põhjust muretsemiseks. "Meil on olulisem mõista, et selline initsiatiiv ei leia toetust siin Eestis, aga siiski nagu rahvasuugi ütleb – sellisest asjast jääb suhu kibe maitse," sõnas Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.
"On tähtis, mida ütles selle kohta peaminister, välisminister ja teised ministrid, et see initsiatiiv ei leidnud toetust," ütles suursaadik. Ta avaldas lootust, et memorandumi allkirjastamine ei mõjuta piirileppe ratifitseerimist.
Veel loodab Petrov, et kahe riigi jaoks märgilise piirilepingu ratifitseerimine kulgeb halbade üllatusteta ja sellega lõppevad süüdistused, et Venemaal on Eestiga agressiivsed plaanid.
"Selle [piirileppe] edukas kinnitamine mõlema riigi parlamendis stimuleerib teiste tähtsate küsimuste lahendamist ning on parim vastus neile, kes süüdistavad meid agressioonis. See võtab maha ammuse probleemi ning vastastikuse usaldamatuse," arvab Petrov.
Teiste tähtsate küsimuste all peab suursaadik silmas kahe riigi vahelise õigusliku baasi laiendamist ehk teisiti öeldes on kavas lõpuni viia peaaegu valmis kokkulepped, näiteks koostöölepinguid kahe riigi tollitöö hõlbustamiseks ja praegusest paremaid suhteid Venemaa eriolukordade ministeeriumiga.
Petrovi sõnul tuleb praegu kõik mittevajalik kõrvale heita ning tegeleda globaalsete väljakutsetega. "Riigi suurus ja elanike arv ei oma tähtsust. Võitluses rahvusvahelise terrorismiga, tehnogeensete katastroofidega, näljaga ei suuda riik üksinda hakkama saada," ütles suursaadik ning lisas, et küsimuse all on tsivilisatsiooni saatus.
Rääkides NATO laienemisest, märkis suursaadik, et ta tahab, et arvestataks ka Venemaa arvamusega.
Siinsetele ajakirjanikele oli suursaadikul sõnum, et Venemaa kirjeldamisel oldaks vabad klišeedest. Erinevalt oma eelkäijast lubas Aleksandr Petrov, et ta hakkab regulaarselt kohtuma Eesti ajakirjanikega ning et ta on suhtlemiseks avatud.
Toimetaja: Sven Randlaid, Liis Velsker









