Kuna nafta ja gaasi tulud moodustavad Vene eelarvest üle poole ja naftahind on maailmaturul langenud, on Moskval raha, mida riigi käigushoidmiseks kulutada, praegu märgatavalt vähem, vahendas ETV saade "Välisilm".

"Maksusüsteem, mis president Vladimir Putini juhtimisel loodi, tollase rahandusministri Aleksei Kudrini aktiivsel osalusel, sai energeetikasektoris hüüdnimeks "Kudrini käärid". Kui nafta hind oli üle 60 dollari barrelilt, sai riik lisatulu. Ja siin olidki need käärid: kogu tulu, mis oli üle 60-70 dollari, lõigati firmadelt ära ja jäi riigi eelarvesse," selgitas Vene riikliku energia julgeoleku fondi juht Konstantin Simonov.

Venemaa moodustas neist energiatuludest omale reservfondi, mis aitas riigil edukalt üleelada 2008.-2009. aasta maailma finantskriisi.

"Nii juhtuski, et kui nafta hind oli üle 70 dollari, siis iga 10 lisadollari pealt kanti riigieelarvesse kaheksa ja pool dollarit ja firmadele jäi poolteist dollarit. Kui naftahind aga langema hakkas, saigi seepärast peamise löögi just föderaaleelarve," ütles Simonov.

Kuigi Moskva tänavatel on näha, et riik on jätkuvas majanduskriisis - üha enam kauplusi, restorane, kohvikuid on uksed sulgenud -, väidab Vene valitsus, et kriisi haripunkt on läbi.

ERR-i Moskva korrespondendi Neeme Raua sõnul näitab seda ka Vene valitsuse kava anda otseseks kriisiabiks 15 korda vähem raha kui selleks tänavu kulutati. Kokku on kriisiabiks tulevases eelarves eraldatud 150 miljardit rubla. Samas kärbitakse kulutusi igal võimalikul moel. Oluliselt on vähendatud kulutusi tervishoiule, haridusele, venemaalaste pensionid on külmutatud. Rahval oleva raha kogus on seega vähenemas.

"Kui rahva maksujõulisust edasi vähendada, siis tähendab see ka tarbimise langust ja tööstuse tulude vähenemist. See impordiasendamine, millest räägitakse - kui see tõepoolt ka toimub - tekitab küsimuse: kellele seda kodumaal toodetud kaupa müüma hakatakse? Kes seda ostma hakkab, kui riigilt raha saavate töötajate palgad külmutatakse või neid isegi vähendatakse ja pensione ei tõsteta inflatsiooniga samaväärselt? Statistika järgi on venemaalaste reaalsed sissetulekud vähenemas 10 protsenti," rääkis riigiduuma eelarve ja maksude komitee liige Oksana Dmitreva.

Üks sektor, millele tehtavaid kulutusi aga tõstetakse, on Venemaa kaitse - kaitseeelarvet kavatsetakse tuleval aastal suurendada 9 protsenti kuni 3 triljoni rublani.

"Arvan, et sõjalised kulutused ei saa suurt lööki. Venemaa kavatseb uuendada oma relvastust 60-70-80 protsendi ulatuses nagu on ettenähtud kuni 2020., 2025. aastani tehtud kaitseplaanides," ütles erupolkovnik, TASS-i sõjaline vaatleja Viktor Litovkin.

"Peaaegu kõigi sotsiaalkulutuste vähendamise taustal, sealhulgas haridusele, tervishoiule jne tehtavate kärbete taustal ei vähenda me, vaid isegi tõstame oma kaitsekulutusi. Prioriteediks jääb õiguskaitse-, riiklike julgeolekuorganite finantseerimine. Mulle näib see lähenemine valena, kuid inimestele, kes just nii tõlgendavad meie riiklike huve, paistab see vajalikuna," rääkis majandusteadlane Andrei Netsajev, kes oli aastatel 1992-1993 Venemaa rahandusminister.

Nii ongi Venemaal praegu olukord, kus arstide ja õpetajate taskutes jääb raha vähemaks, kuid sõjaväelastele kärped ei kehti.