29. jaanuaril kogunevad Euroopa Liidu 28 liikmesriigi välisministrid erakorralisele istungile Ukraina küsimuses. Ettepaneku selleks kohtumiseks tegi EL-i eesistujariik Läti, olles mures vägivalla eskaleerumise pärast Donbassis, kirjutas Kommersant.

Lehe allikad EL-i struktuurides olid erinevatel arvamustel, kas istungil võetakse vastu otsus uute sanktsioonide kohta.

"Pigem teevad ministrid vaid karmi avalduse seoses olukorra hinnanguga kagu-Ukrainas, kuid otsuseid sanktsioonide kohta vastu ei võta: praegune eskalatsioon Donbassis oli enamiku jaoks Brüsselis ootamatus ning seal pole täpset tegevusplaani," tunnistas üks allikas. "Asi on selles, et veel hiljuti ei välistatud EL-is, et märtsis võetakse osa sanktsioone Venemaa suhtes üldse maha, kuid nüüd võib selle unustada."

Lehe teine vestluskaaslane oli samal arvamusel, kuid ei välistanud, et välisministrid kutsuvad EL-i riigipäid ja valitsusi üles kooskõlastama sellised meetmed 12. veebruarile määratud tippkohtumise käigus või varem.

Allikad EL-i struktuurides on veendunud, et Venemaa toetab separatistide võitlejaid ja kannab järelikult vastutust vägivalla laienemise eest Donbassis, märkis leht.

USA välisministeeriumile lähedane allikas ei välistanud, et võidakse minna Venemaa väljalülitamiseni süsteemist SWIFT, ning meenutas, et selliseid meetmeid on juba rakendatud Iraani suhtes. Sealjuures avaldas ta kahtlust, kas eurooplased on selliste meetmetega nõus, ja lisas, et Ühendriigid võivad tegutseda ka üksinda.

Eelmisel nädalal rääkis Venemaa Väliskaubanduspanga (VTB) juhatuse esimees Andrei Kostin Davosis Maailma Majandusfoorumi sessioonil, et Venemaa pankade väljalülitamine süsteemist SWIFT tähendaks USA ja Venemaa suhete katkestamist, vahendas newsru.com.

"Minu isiklik arvamus on, et selliste sanktsioonide kehtestamine tähendab sõda," ütles Kostin.

Läbi süsteemi SWIFT saadetakse iga päev maksekorraldusi üle 6 triljoni dollari suuruses summas. Selles osaleb üle 10 000 finantsorganisatsiooni 210 riigis.