Laevatehasesse Zaliv Kertšis tungis "rahvamiilits" maalt ja merelt, kusjuures kuivdokki ründas kahe paadiga kümneid inimesi, rääkis lehele laevatehase juhatuse esimees Nikolai Kuzmenko.

"See nägi välja nagu sõjaline operatsioon," ütles ta ning lisas, et Vene sõjaväelastel Krimmi annekteerida aidanud "omakaitseüksuste" liikmed kandsid nägu varjavaid kootud mütse.

Omanikud lootsid saada kaitset ja helistasid kohalikele võimuorganitele, miilitsale ja FSB-le, kuid nende abipalvetele ei vastanud keegi. Kuzmenko on veendunud, et reidil oli võimude täielik toetus.

Viidates ärimeestele ja advokaatidele, kinnitab leht, et Krimmi annekteerimisest möödunud kümne kuu jooksul on endistelt omanikelt ära võetud kinnisvara ja muid aktivaid enam kui miljardi dollari väärtuses. Sealhulgas on võimud jõuga natsionaliseerinud panku, hotelle, laevatehaseid, farme, tanklaid ja isegi Jalta filmistuudio maa ja hoonekompleksi, mille üks kaasomanik on Moskva ettevõtja Sergei Aršinov.

Kuigi selline konfiskeerimine rikub Vene Föderatsiooni põhiseadust, mis näeb ette kohustusliku kompenseerimise, on omanikel lehe sõnul vähe lootust kahju hüvitamisele. Kannatada saanud ettevõtjaid kaitsvate juristide sõnul teostab kohalik valitsus eraomandi valikulist konfiskeerimist, kuna on saanud föderaalvõimudelt carte blanche'i ehk täieliku tegutsemisvabaduse vabariigi eelarve finantseerimise allikate otsinguil.

Krimmi riiginõukogu andis heakskiidu omandi massilisele konfiskeerimisele augustis. Võimud nimetavad toimuvat "natsionaliseerimiseks". Nagu ütles riiginõukogu esimees Vladimir Konstantinov, tegutsevad võimud täies vastavuses regionaalse seadusega "Krimmis strateegiliste objektide sundväljaostmise eripärast".

Võimude sõnul olid kõik äravõetavad varad omandanud Ukraina ametnikud ja oligarhid ebaseaduslike tehingute tulemusena. Samuti võeti vara ära ärimeestelt, keda süüdistatakse separatistidevastase sõja rahastamises Kagu-Ukrainas.

Ukraina justiitsministeerium teatas ajakirjanikele, et konfiskeerimise tagajärjel on Krimmis omandi kaotanud ligi 4000 Ukraina ettevõtet ja organisatsiooni.

Aršinov andis Krimmi võimud kohtusse. Viimased on teatanud, et maksavad Jalta filmistuudio endistele omanikele kompensatsiooniks vaid 100 000 dollarit, motiveerides seda asjaoluga, et nimelt nii palju olevat filmistuudio enne Krimmi Venemaaga ühendamist Ukraina dokumentide järgi maksnud. Aršinov kinnitab, et on stuudio arendamiseks investeerinud kümneid miljoneid dollareid.