Mullu oktoobris Luksemburgis kokku lepitu kohaselt suureneb Läänemere avaosas Eesti räimepüük tänavu 45 protsenti, 5719 tonni võrra ehk 18 363 tonnini. Liivi lahes võib sel aastal räime püüda 3722 tonni rohkem ehk 17 908 tonni.

Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 17 protsenti, kuid Eesti sedavõrd suure vähendamisega siiski ei nõustunud ja läbirääkimiste tulemusel jäi kärbe 11 protsendi piiresse. Kilu saab püüda 24 465 tonni.

Turska saavad Eesti kalurid sel aastal püüda 1305 tonni, mis on 336 tonni vähem, kui mullu.

Euroopa Komisjon tegi ka ettepaneku vähendada Soome lahe lõhe püügikvooti 23 protsendi võrra, kuid Eesti seisukoht oli, et lõhe arvukus lubab lõhe püügikvoodi sel aastal kärpimata jätta ja selline tulemus läbirääkimistel ka saavutati.

Sel aastal võib Soome lahest püüda 1344 lõhekala. Läänemere avaosa lõhe püügikvooti aga kärbiti 10 protsendi võrra 2020 lõheni.

Vastavalt mullu novembris Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimaluste jagamise kohta saavad Eesti kutselised kalurid neist järvedest püüda 2856 tonni kala. Eelmisel aastal püüti 2519 tonni.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 850, koha 650, latikat 710, haugi 125, särge 275 ja rääbist 15 tonni.