Üks lääne diplomaat ütles aga lehele, et Putini üleeilsed repliigid süvendavad kahtlusi tema avalduste suhtes Euroopa julgeoleku asjus.

"Salaprotokoll [pakti lisa] määratles piiril asunud väikese arvu naaberriikide territooriumid Nõukogude ja Saksamaa mõjusfäärina," ütles ta. "Tundub, et tema meelest oli see ajaloolises kontekstis OK. Aga kuidas on lood praeguses olukorras?"

5. novembril Moskvas Venemaa tänapäeva ajaloo muuseumis noorte ajaloolastega kohtudes rääkis Putin, et näeb paljudes riikides püüdeid "ühiskonda ümber kodeerida", mis on seotud "katsetega ajalugu ümber kirjutada", kuid kuna "ajalugu on teadus, ja kui sellesse tõsiselt suhtuda, on seda võimatu ümber kirjutada," vahendasid Venemaa uudisteagentuurid.

Putini sõnul süüdistatakse Nõukogude Liitu Poola jagamises alusetult, sest süüdistajad unustavad, et Poola osales ise varem Tšehhoslovakkia jagamises. Ta nentis, et sellised välispoliitilised meetodid olid tollal üldlevinud.

Putin ütles ka, et MRP-pakti oli Nõukogude Liidul vaja eeskätt aja võitmiseks, et moderniseerida oma armeed.

"Ma ei taha kedagi süüdistada selles küsimuses, aga tõsised uuringud peaksid näitama, et sellised olid tollase välispoliitika meetodid. NSV Liit allkirjastas Saksamaaga mittekallaletungimise leppe. öeldakse, et oh kui halb! Aga mis siin halba on, kui Nõukogude Liit ei tahtnud sõdida?," arvas Venemaa president.

"Me ei ole kunagi olnud Venemaaga ühel meelel Euroopa lähiajaloo olulisemate sündmuste, sealhulgas Nõukogude Liidu invasiooni asjus Balti riikidesse," ütles üks Ida-Euroopa diplomaat. "Kuid kui see oli varem vaid ajaloolaste teema ja takistus inimeste vaheliste suhete parandamise teel, siis nüüd on see saanud palju reaalsemaks ja palju olulisemaks."

Kolmapäevasel kohtumisel kordas Putin, et ta loodab, et Nõukogude armee ennastohverdavust võidu saavutamisel Natsi-Saksamaa üle hakatakse rohkem tunnustama.