Eile ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa "Aktuaalsele kaamerale", et kuna terviseamet ei avalda neile andmeid selle kohta, milliste dokumentide alusel välismaalt tulnud arstid on registrisse kantud, ei saa arstid ka öelda, kas terviseamet on välisriikide tervishoiutöötajate kutseoskuste tunnustamisel seadusi järginud.

Terviseameti sõnul on selline väide aga ekslik.

"Kõikide Eestis registreeritud tervishoiutöötajate, sõltumata nende hariduse omandamise kohast ja päritolust, registriseisu andmed – sealhulgas nii kvalifikatsioon kui ka praegune töökoht, on avalikult kättesaadavad juba aastast 2002. Viimased neli ja pool aastat on need leitavad veebilehelt. Vastavate andmetega tutvumiseks tuleb avada tervishoiutöötajate riiklik register," ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

"Kinnitame, et ka kõikide nn kolmandatest riikidest tulnud arstide registriandmed on alati olnud täpselt samas mahus avalikud nagu ka Eestis hariduse omandanud arstide andmed," jätkas ta.

Terviseameti kinnitusel ei ole neil seadusest tulenevalt õigus avaldada ega muul viisil kõrvalisele osapoolele kättesaadavaks teha isikuandmete alla liigituvaid andmeid.

"Sarnane keeld kehtib nii Eesti kui mitte Eesti päritolu tervishoiutöötajate andmete suhtes ja neid andmeid pärivate muude isikute ja organisatsioonide suhtes. Arstide liit on varasemalt kahtlustanud terviseametit, et registrile teadaolevad mitteavalikud andmed võivad lekkida, neid võidakse kasutada näiteks miinimumtunnitasu läbirääkimistes. Seepärast mõjub arstide liidu praegune pahameel vastuoluliselt," ütles Saluri.

Terviseameti sõnul ei vasta tõele ka arstide liidu kahtlus, et mujalt tulnud eriarstide kvalifikatsioon, pädevus ja kvaliteet jääb Eesti arstidele kuidagi alla.

"Komisjonile oli käesoleva aasta 1. juuli seisuga esitatud kokku 1053 kaebust, millest 191 juhul oli tegemist arstliku veaga. Kuid mitte ühtegi patsientide poolset kaebust ei ole seni registreeritud nn idasuuna arstide tegevuse kohta, samuti ei ole komisjon tuvastanud nn ida suunalt tulnud arstide arstlikke vigu muudes menetlustes," selgitas ameti esindaja.

"Samuti puudub alus arstide liidu kahtlusel, justkui liiguks kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud arstid pärast Eestis registreerimist vabalt teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Selliseid arste, kes on pärast Eestis töötamist taotlenud enda registreerimist ka mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, on praeguse seisuga neli. Nelja arsti uus töökohariik ei ole ühelgi juhul teavitanud Eestit kui eelmist töökohariiki nende arstidega seotud probleemidest. Vastavalt riikidevahelise valvsuse alasele koostööle saab terviseamet koheselt teavituse, kui Eesti päritolu tervishoiutöötaja kvalifikatsiooniga on probleeme või ta on lausa mõne muu liikmesriigi registrist kõrvaldatud," jätkas Saluri.

Sotsiaalministeerium korraldab sügisel erakorralise auditi, et hinnata, kas terviseamet on välisriikide tervishoiutöötajate kutseoskuste tunnustamisel seadusi järginud. Terviseameti sõnul ootavad nad auditi tulemused ära.

"Oleme seisukohal, et õigusaktid, sealhulgas ka koostoimes, peaksid olema ühemõttelised ja selgesti mõistetavad kõigile. Kuni õigusliku tõlgendamise selgumiseni kinnitab terviseamet, tuginedes nii siseriiklikule järelevalvele kui ka rahvusvahelisele koostööle, et nn idasuuna arstide kvalifikatsioon on olnud küllaldane ja nende poolt osutatud teenus ei ole kindlasti halvema kvaliteediga võrreldes teenuse üldise tasemega Eestis," märkis Saluri.