Täna kuulati ära osapoolte argumendid, otsus tuleb aga 2015. aastal, vahendasid "Aktuaalne kaamera" ja ERRi raadiouudised.

Netikommentaaride vaidlus sai tegelikult alguse 2006. aastal, kui laevaärimees Vljatšeslav Leedo kohta kirjutati Delfis ilmunud artikli juurde 20 au teotavat kommentaari. Leedo kaebas Delfi kohtusse ja võitis. Pärast kaotust Eesti kõigis kohtuastmetes pöördus Delfi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Delfi leidis, et kui nemad vastutavad oma portaalis ilmunud au teotavate kommentaaride eest, siis see on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine. 10. oktoobril 2013. aastal tuli kohtust otsus, et nii see ei ole.

Seejärel otsustas Delfi kasutada viimast võimalust ja pöördus Euroopa inimõiguste kohtu suurkoja poole. Selle 17 liiget kuulasid täna ära mõlemad osapooled.

Enne tänast istungit olid mitmed maailma meediaorganisatsioonid - nende hulgas Google, The Guardian ja ThomsonReuters - Delfile toetust avaldanud.

"Neid on 70 ja nad kõik soovinud et see kohus lõpeks Delfile soodsalt. Me oleme saanud palju telefonikõnesid ja kirju. Isegi nüüd, mitu päeva enne, kirjutasid mõned, et mida me saame veel teha, aga ega nüüd ei ole enam midagi teha. Nüüd on pall Euroopas kohtunike käes," rääkis Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.

Delfi peamine tänasel istungil esitatud argument seisneski selles, et kommentaaride piiramine tähendab väljendusvabaduse piiramist. Eesti riik tõi aga välja, et inimese põhiõiguseks on ka eraelu kaitse, mille alla käib tema hea nime säilitamine.

Delfi leiab, et nende praegune kommentaaride filtreerimissüsteem, mis ei lase läbi vulgaarseid sõnu ning nupp "teata sobimatust kommentaarist" on piisavad ning kõikide kommentaaride eelmodereerimine või kasutajate registreerimine ei ole lihtsalt võimalik. "Delfil on päevas 10 000 kommentaari. Delfi peaks siis iga kommentaari juures otsustama, kas see rikub kellegi õigust, kas see solvab kedagi. See on väga subjektiivne küsimus - kas ma olen solvunud, ei ole solvunud," selgitas Delfit esindanud advokaat Karmen Turk.

Eesti riigi esindaja Maris Kuurberg aga ütles, et riigil ei ole õigust ette kirjutada, mida portaal peab tegema, küll aga kaasneb vastutus sellega kui portaal ei tee mitte midagi või võtab kasutusele ebapiisavad meetmed, mis on talle samas majanduslikud kasulikud.

Tänasel istungil kohtunike lisaküsimustele vastates ilmnes ka kui erinevalt näevad osapooled selle kohtuotsuse mõju ulatust. Delfi ütleb, et kui nad taas kaotavad, on loodud pretsedent, mis mõjutab kogu meie inforuumi.

"Otsus tehakse ju inimese osas, kes talletab või vahendab kolmanda isiku loodut. Selleks on tõepoolest uudisteportaal, kes omab kommentaariplatvormi. Nüüd, kui me võtame juurde selle abstraktse definitsiooni, et kes on teabe talletaja,siis kuidas me saame öelda, et sinna alla ei lähe Youtube, Facebook, Twitter, Wikipedia," ütles Karmen Turk.

Maris Kuurberg aga rääkis, et see konkreetne kohtuasi ei ole seotud kogu ülejäänud infoühiskonnaga. Euroopa Liidu direktiiviga on infoühiskonna teenuse osutajate vastutus piiratud, juhul kui teenuse pakkuja on passiivne ja ei sekku aktiivsekt informatsiooni, millega ta tegeleb. Kuurbergi sõnul Delfi seda aga ei ole.

"Kui hinnata Facebooki või Twitter tegevust, siis võidakse jõuda hoopis teistsugusele järeldusele, et näiteks direktiiv kohaldub ja vastutus on piiratud, ehk siis ei eeldata, et Facebook peab kogu aeg modereerima," ütles Kuurberg.