Eesti elektrisüsteemi haldur Elering tõdeb värskes varustuskindluse aruandes, et Eesti tarbijate varustuskindlus on tootmis- ja ülekandevõimsuste koosmõjus tagatud aastani 2030, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi rääkis varustuskindluse aruande tutvustusel, et Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga tuleb võtta selgem ning konkreetsem lähenemine.

Kuigi töökindluse seisukohalt pole Vene elektrisüsteemile etteheiteid, on küsimus energiajulgeolekus.

"Küsimus on selles, kas me näeme, et elektrisüsteemi ühine opereerimine koos Venemaa ja Valgevenega on selline lahendus, mis võiks ka tulevikus garanteerida meile energiajulgeoleku. Me vastus on see, et tänases olukorras ei pruugi see nii olla. Selleks tuleks olla valmis," selgitas Veskimägi.

Juhatuse esimehe kinnitusel on Elering valmis töötama selliselt, et 1. jaanuaril 2025 tõmmatakse piltlikult öeldes Venemaalt stepsel välja.

Ennekõike on selleks vaja ehitada uusi elektriliine: tarvis on ehitada kolmas Eesti-Läti ühendus ning uuendada olemasolevaid ühendusi Lätiga.

Eesti ja Vene elektrivõrkude eraldamiseks on plaanis rajada Narva 500-megavatine konverterjaam, mis lahutab sünkroonalad, ent võimaldab jätkata võimsuste ülekannet.

Ukraina kriis näitab energiajulgeoleku olulisust

Elering tõi samuti välja, et uusi ühendusliine on vaja ehitada ka Poola ja Leedu vahele, samuti tuleb tugevdada Poola elektrivõrku. Veskimägi sõnul tuleb lahendada ka küsimus, kuidas sobituks süsteemi Leedu uus võimalik tuumajaam Visaginases.

"Kui ühikvõimsus Visaginases saab olema väga suur, siis kindlasti see on täiendav kulu. Mul on hea meel, et Leedu kolleegid alustasid täiendavat uuringut selle kohta, kuidas oleks võimalik Visaginas Balti elektrisüsteemi selliselt kohaldada, et see kuidagi ei hakkaks desünkroniseerimist segama," kirjeldas Veskimägi.

Aruande esitlusel osalenud Euroopa Komisjoni energeetikapeadirektoraadi energiaturgude osakonna juht Inge Bernaerts märkis, et Ukraina kriisi tõttu on varustuskindluse küsimused Euroopa Liidu energiapoliitikas taas esiplaanile kerkinud.

Tema silmis peaksid Balti riigid, eeskätt Läti ning Leedu süvendama energiaturgude seotust. Bernaerts rõhutas ühtlasi kolmanda Eesti-Läti elektriühenduse rajamise olulisust.

"Kui see suudetakse välja arendada enne aastat 2020 - vajadusel meie abiga -, oleks minu arvates tegu olulise saavutusega. See ühendus pole oluline mitte üksnes Eesti ja Läti jaoks, vaid see loob ka suurema piirkondliku turu, millel on vajalik likviidsus ja stabiilsus. Ent see ühendus pole tähtis mitte üksnes turu toimimise, vaid ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku seisukohalt ning selleks, et desünkroniseerida Balti riikide elektrisüsteem Venemaa omast," rääkis Bernaerts.

Ta meenutas, et Euroopa Liidu nõukogu seadis juba kaks aastat väga selgelt eesmärgi ühendada Balti riikide elektrisüsteemid muu Euroopa Liidu süsteemidega nii kiiresti kui võimalik.

Energeetikaküsimused tulevad arutusele ka sel kuul toimuval Euroopa ülemkogul.