Vahemets rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Raasiku ülesõidukoht, kus toimus eile traagiline kokkupõrge, ei ole erilisem teistest ülesõidukohtadest.

Ta tõi näite statistikast, et kuigi viimase vähem kui aasta jooksul on Raasikul juhtunud kaks liiklusõnnetust, siis kümme aastat enne seda ei olnud seal ühtki hukkunutega õnnetust.

Tõkkepuu ei suuda Vahemetsa hinnangul õnnetusi ära hoida, sest seda saavad teha inimesed ise. "Küsimus on selles, mille jaoks valgusfoor, tõkkepuu või stopp-märk on. Kus maal on piir, kus tavaliikleja ise peaks vastutama liikluseeskirjade nõuete täitmise ja enda ohutuse tagamise eest?" kommenteeris ta.

"Kas tõkkepuude panemine iseenesest vähendab raudtee ülesõidukohtade liiklusõnnetusi või mitte, on omaette küsimus, sest autojuhid sõidavad juba aastaid tõkkepuid kümnete kaupa maha. Tõkkepuu on pigem füüsiline, silmaga nähtav barjäär, mida nähes autojuht mõtleb, et nüüd ta siis peatub. Miks ei teadvusta autojuhid endale, et raudtee ülesõidukoht on 33 korda riskantsem kui iga tavaline ristmik? See on küsimus, millele ma täna kuidagi vastust ei leia, miks seda ei tehta," lisas ta.

Vahemets tõdes, et kuigi Eesti statistika kohaselt on tõkkepuuga ülesõidukohtades olnud vähem õnnetusi, siis maailma praktikas toimub 50% õnnetustest tõkkepuuga ülesõidul.

"Siin võiks öelda nii, et ta aitaks. Aga kas ta aitab, kui vaatame eilse õnnetuse kontekstis - auto sõitis ju rongile sisse, mitte ette. See tähendab, et ta kiirus oli valesti valitud, mitte ei olnud valgusfooris või tõkkepuus asi," märkis ekspert.

Vahemets rääkis, et õnnetusse sattunud autojuhid on sageli öelnud, et nad küll vaatavad raudtee ülesõidukohtades, kuid ei näe rongi. 

See näitab Vahemetsa hinnangul seda, et kõik liiklusmärgid ülesõidukohal ju toimivad, kuid autojuhid ei teadvusta endale, et satuvad ohutsooni.

"Ainus, kes saab midagi ära teha, on autojuht, sest vedurijuhil ei ole midagi muud teha kui ainult pidurit vajutada. Tal pole muud võimalust õnnetust ära hoida," tõdes ta, lisades, et rongid annavad signaali ja seda tegi ka eile Raasiku õnnetusse sattunud rongi vedurijuht.

Vahemetsa kinnitusel näitab statistika, et rongiõnnetused Eestis on kahanenud - eelmisel aastal sai nendes õnnetustes surma kokku neli inimest, kümme aastat tagasi 14.

"Ei ole mõtet selliseid rumalusi endale lubada. Teadvusta endale, et see on koht, kus on 33 korda suurem oht kui tavaliikluses. Kui peaks rongi ette jääma, siis tulemus on traagiline," lisas Vahemets.

Ta juhtis autojuhtide tähelepanu sellele, et rongi kiirust ei ole võimalik silmaga õigesti hinnata ning näiteks kaubarongidel võib pidurdusteekond ulatuda 2 kilomeetrini.