1944. aastal nimetas presidendi ülesannetes Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse, tagades riigi järjepidevuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1890. aastal Läänemaal Kirblas sündinud Jüri Uluots õppis Peterburis õigusteadust ja oli Eestisse naastes Asutava Kogu liige. Ta osales esimese põhiseaduse loomisel ning 1938. aasta põhiseadust võib suuresti tema loominguks nimetada. Uluots oli kogu iseseisvusaja ka õigusteaduse õppejõud Tartu ülikoolis.

Õigusteadlase Lauri Mälksoo sõnul oli Uluotsa põhiidee otsida Eesti riigile legitimatsiooni.

Raskeim ülesanne seisis riigimehel aga ees. 1939. aastal võttis ta kanda peaministri ameti ja 21. juunil 1940 langesid talle vabariigi presidendi kohustused. Uluotsal ja tema perel õnnestus võõrvõimude vallutatud Eestis ellu jääda ja 1944. aasta veebruaris kutsus seni okupatsioonivõimudega igasugusest koostööst hoidunud Uluots eestlasi Saksa mobilisatsiooniga kaasa minema ja võitlema Punaarmee vastu. Ja ta rääkis kuuljatele kõrvadele. 1944. aasta septembris nimetas ta ametisse Otto Tiefi valitsuse ja lahkus Eestist.

President Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma sõnavõtus, et Uluots tegi sõja lõpul kõik, et riiki päästa.

Uluots suri Rootsis 1945. aastal. 63 aastat hiljem jõudsid tema, tema abikaasa Anette ja poja Eriku säilmed omaste, kodukandi rahva, riigijuhtide ja Rotalia korporatsiooni austuse saatel tagasi Kirblasse. Uluotsa sünnikoht jääb Kirbla kirikust vaid mõne kilomeetri kaugusele.