Plahvatus ja tulekahju Tšernobõli tuumajaama neljandas reaktoris 26. aprillil 1986. aastal saatis Euroopa kohale radioaktiivse pilve ja saastas hulga maad, mis nüüdsel ajal jaguneb kolme naabri vahel: Ukraina, Valgevene ja Venemaa.

Tänaseks on tunnistatud, et plahvatus toimus ajal, mil neljandas reaktoris korraldati katseid. Enamiku teadlaste hinnangul oli selle põhjuseks mitme asjaolu kokkulangemine, alustades reaktori tehnilistest vigadest ning lõpetades töötajate hoolimatusega ohutusmeetmete jälgimisel.

Reaktori toonase direktori Viktor Brjuhhanovi kinnitusel olid tema alluvad küll süüdi, kuid siiski jäeti ametliku juurdluse aruandest välja palju tehnilisi probleeme ja selle põhjuseks oli üleilmne vandenõu varjamaks tuumajaamade ohtlikust.

Ega tegelikult olegi seni lõplikku selgust katastroofi mõjudest. Millist mõju avaldas radiatsioon ja saaste inimeste tervisele, selles osas on andmed tohutult erinevad: alates ÜRO Tšernobõli foorumi 9000 hukkunust ja lõpetades Greenpeace'i 100 000 surmajuhtumiga.

Veelgi vähem on teada mõjudest loodusele. Mõne teadlase sõnul pole 20 aastat piisavalt pikk aeg tõsiste tagajärgede välja selgitamisekski - seda on õpitud Jaapanile heidetud tuumapommide tagajärgedest.

Pikaajaliste tagajärgede ootamisel tuleb aga otseselt kannatada saanud piirkondades tegeleda hetkeseisuga, mis pole samuti kiita. Ukraina presidendi Viktor Jutštšenko sõnul vajab tema riik välismaist abi, et ennekõike ehitada plahvatanud reaktorile uus sarkofaag, sest vajalikud summad käivad vaid ühele riigile lihtsalt üle jõu.