Soomlaste enamus ei soovi Venemaalt tagasi Teises maailmasõjas kaotatud Karjala piirkondi, selgub uuringufirma Soome Gallup poolt ajalehe Helsingin Sanomat tellimusel tehtud uurimusest.

Vastanuist 62% leidis, et ei soovi üldse või pea-aegu üldse Karjala tagastamist. Karjalat soovib tagasi kolmandik vastanuist. Enim on tagastamise vastu tööealised täiskasvanud ning kesk-ealised, eriti aga palgatöölised, kirjutab leht. Gallup küsitles telefoni teel augusti alguses 1001 inimest, kes esindavad Mandri-Soome üle 15-aastaseid elanikke.

Eelarvamustevabamad on noored vanuses 15-24, kellest 39% on tagastamise poolt. Üldisest positiivsemalt suhtuvad tagastamisse mehed, ettevõtjad, põllumehed ja pensionärid. Keskmisest enam toetavad tagastamist Karjala päritolu inimesed ja nende sugulased. Neist soovib tagastamist 42%. Siiski suhtub ka enamus neist tagastamisse ettevaatusega.

Iga teise küsitletu arvates läheks Vene käes olnud piirkonna ülesehitamine liialt kalliks. Iga kolmas on seisukohal, et see ongi peapõhjus tagastamise nõudmisest loobumiseks.

Soomest 10% moodustanud Karjala läks toonasele Nõukogude Liidule 1947. aasta Pariiis rahulepinguga. Lisaks Karjalale kaotas Soome veel Salla ja Petsamo ning riik koormati hiiglaslike sõjahüvitistega. Karjalast evakueeriti 410 000 inimest.

Karjala tagastamise üle on kogu aeg käinud aktiivne arutelu, on toimunud ka meeleavaldusi. Ametlikku seisukohta tagastamise üle Soomes pole. Karjala Liidus suvepäevadel teatas president Tarja Halonen, et Soome piir Venemaaga on rahvusvahelise õiguse järgi määratud Pariisi lepinguga. Halonen lisas, et loovutatud alade ülesehitustööks on parim vorm piiriülene koostöö.

Jaanuaris avaldas Vene välisminister Sergei Lavrov ägedat pahameelt, et asja üle arvamusküsitlusi korraldatakse. Lavrivo sõnul on küsitlejad provokaatorid ja ta garanteerib, et Venemaa vastus taotlusele on kategooriline ei.

-HS