Memorial, nagu nimigi ütleb, peaks käsitlema eeskätt minevikku. Uued ruumid on aga igati kaasaegsed - nii nagu ka probleemid, millega tegeleda tuleb, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu on Venemaal jälle poliitvangid. Ning taas pole võimalik rääkida mälust, ajaloost, meie kurvast ja kohutavast minevikust ülesaamisest, kui mitte pöörata tähelepanu, et ka praegu pannakse inimesi istuma või neid jälitatakse poliitilistel motiividel," rääkis õiguskaitse keskuse Memorial  juhataja Oleg Orlov.

Selleks, et sattuda võimude hammasrataste vahele, ei pea poliitikaga tegelema. Suur osa abiotsijaid palub tuge Kaukaasia kõva käega juhtide vastu. Kuid Memorial ei ole kõikvõimas.

"Inimesed lihtsalt kardavad. Nad kardavad pöörduda õigusabiorganisatsioonide poole. 
Seda eriti Kaukaasias, sest nad kardavad jälitamist. Meil on näiteid, kus meie allikad, kelle eest me pöördusime isegi Euroopa inimõiguste kohtusse, võtsid pärast survet kohalike võimude poolt oma kaebuse tagasi," selgitas Memoriali tegevdirektor Jelena Šebkova.

Samas föderaalvõimudega jäävad suhted külmalt respekteerivaks. "Võimudele otse öeldes sõltumatus ei meeldi. Nii ma loomulikult ütleksingi: meid ei armastata, kuid tundub, et pole võimalik meie olemasoluga mitte arvestada," märkis Memoriali eesistuja Arseni Roginski.

Uus keskus läks maksma umbes kaks miljonit eurot ning see raha tuli valdavalt välismaistelt annetajatelt. Memoriali töötajad usuvad, et neil jagub tegevust veel kõige vähem pooleks sajandiks.