Kolme tunni eest toimus New Yorgis ÜRO peaassambleel hääletus, kus Eesti valiti järgmiseks kolmeks aastaks ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks. Eesti loodab seal hakata tegelema väljendusvabaduse kaitse, sealhulgas internetivabadusega, aga ka naiste, laste ja põlisrahvaste õigustega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"ÜRO inimõiguste nõukogu on oma mõjukuselt peale julgeolekunõukogu kõige olulisem üksus ÜRO süsteemis. Kuuludes sellesse, saab Eesti temale olulisi teemasid ka tõstatada ja rahvusvahelisele areenile viia. Ma nimetaksin siin näiteks inimõiguste ja interneti, väljendusvabaduse teemat, samuti põlisrahvaste õiguste teemat," rääkis Nutt.

Eesti sai ÜROs toimunud salajasel hääletusel 184 riigi toetuse. Kokku hääletas 187 maad, 5 jäid erapooletuteks. 47liikmelisse inimõiguste nõukogusse valiti täna aga veel ka Venezuela ja Pakistan. Just see, et sinna pääsevad inimõiguste rikkujad, tekitab küsimusi, kui tõsiselt nõukogu võtta.

Eesti suursaadik ÜROs Margus Kolga märkis, et asju saab ajada ka kaasamise kaudu. "Kui nad seal kogus sees on, siis on võib-olla võimalik neid ka paremini survestada. Seal nad näevad, millised on probleemid. Ei saa ühelegi riigile keelata sinna minekut, eriti kui asi käib salajase valimisprotseduuri kaudu," nentis ta.

ÜRO inimõiguste nõukokku pääsemiseks teiste ÜRO liikmesriikide toetuse saamiseks tegi Eesti kulisside tagust tööd alates 2006. aastast. Nüüd on juba käimas eeltöö järgmiseks suureks kandideerimiseks - aastal 2020 loodab Eesti saada esmakordselt ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks.