"Euroskeptikutele liideti peaaegu eranditeta halvustavaid epiteete, nagu "passiivne", "irratsionaalne" ja "ebateadlik", ja negatiivse varjundiga uudissõnu, nagu "ELi-pessimist" ja "eurofoob"," vahendasid Kansan Uutiset ja Helsingin Sanomat eestlannast ühiskonnateadlase Katri Vallaste esinemist väitekirja "Euroskeptitsism: probleem või lahendus?" kaitsmisel.

Helsingin Sanomat, Dagens Nyheter ja Postimees ülistasid Vallaste sõnul EL-i ja kutsusid oma riike üles ühendust pooldama, kuigi kõigis kolmes riigis oli uuringu aastatel 2000-2006 EL-i suhtes ka rohkesti kriitilisust.

Vallaste analüüsis võrdlevate uurimismeetoditega termini "euroskeptik" kasutamist. Peale iga riigi suurima levikuga ajalehe olid tema uurimuse aineks ka euroskeptikute kirjutised.

Vastupidiselt suurtele päevalehtedele kujutasid euroskeptilised autorid nii Soomes, Rootsis kui ka Eestis endid pädevate, teravapilguliste, säästvate, seadustundlike ja rahuarmastavatena. Euroskeptitsismi pakkusid nad mitmete sotsiaalsete ja majandusprobleemide lahendajaks.

"Minu uurimus näitab, et euroskeptilisi argumente ei käsitleta lausa kunagi suuremate ajalehtede juhtkirjades. Kuigi ajalehed nõuavad laiemat avalikku EL-i diskussiooni, takistab euroskeptikute leimamine problemaatiliseks rühmaks, keskendudes argumentide asemel isiksustele, viljakat keskustelu sel teemal," rääkis Vallaste.