Analüüsis, millest Elering on valmis avalikustama vaid murdosa, märgitakse, et lahtiühendamise tõukejõuks peab olema midagi muud kui tehnilised või majanduslikud põhjused, kirjutab Postimees.

Teisisõnu, kui baltlased seda teha otsustavad, on see puhtalt poliitiline otsus, kuid 500-600 miljoni eurose investeeringu peavad kokkuvõttes kinni maksma tarbijad.

"Põhiline uurimisülesanne oli selgitada vältida, kas tehniliselt on Balti riikide sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga teostatav. Ja vastus oli ühene, jah on küll," ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Kui praegu hoiavad Balti riikide elektrisüsteemi üht tähtsaimat näitajat - sagedust - üleval Venemaa elektrijaamad Sosnovõi Borist kuni Kamtšatkani, siis elektrivõtkude lahutamise järel hakkaksid seda tegema elektrijaamad Poolast kuni Portugalini.