Kui Eesti võrguhalduri Eleringi plaan teoks saab, siis on aastaks 2035 Eestis gaasielektrijaamu, lisaks Kiisa gaasielektrijaamale, viis tükki rohkem. Samas, saja miljoni euro eest aastas 900 megavati ulatuses uute gaasijaamade rajamist toetada tekitab ka palju küsimusi.

"Eks ta üllatav ja ehmatav oli niisuguses mahus ja niisuguse ettevalmistusega ning ütleme raskesti mõistetava argumentatsiooniga, nii et minu jaoks on kõige suurem probleem selle usalduse jätkuvas kadumises meie energiapoliitika vastu. Ma arvan, see puudutab tegelikult tarbijaid ühelt poolt. Me ei tea, missuguseid kohustusi meie nimel võetakse. Ilmselt üsna suures ja olulises mahus. Teiseks ka kõikidele investoritele -praegustele ja tulevastele - on see tõenäoliselt destabiliseeriv ja mitte väga motiveeriv otsus," lausus Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Jaak Aaviksoo.

Kuigi Elering räägib võrgu taaskäivituse võimekuse hankimisest, sisuliselt tagavad uued gaasijaamad Eesti varustuskindlust, olles valmis ühenduste katkemisel ning tuulevaiksel ja päikeseta ajal võrku elektrit tootma. Kui on tuult ja päikest, ei tooda need jaamad midagi.

"Juhitav võimsus on tegelikult see võimsus, mida meil on igal juhul vaja selleks, et olla valmis kõikideks muutusteks turul. Toimub mingisugune avarii, mingisugune sekkumine muul moel, mingi häiring, võrguavarii ehk meil on igal juhul vaja neid jaamasid selleks, et tagada Eestis elektrivarustus. Kõik teised jaamad toodavad suure tõenäosusega odavamalt ja senistel hetkedel, kui tõesti nad on suutelised tootma," sõnas TTÜ energiapoliitikate professor Einari Kisel.

"Sellised elektrijaamad, mida tuleb kasutada harva, kui soodsaid allikaid ei ole kasutusel parasjagu kuskil mingil põhjusel võtta, töötavad vähese arvu tunde ja nende puhul ei ole väga oluline, et mis on nende selle hetke tootmiskulu või kütusekulu. Nüüd selle uue teenuse kaudu juurde tulevad elektrijaamad suure tõenäosusega saavad ka olema just sellised, mis töötavad võib-olla heal juhul mõnisada tundi aastas. Nad kuidagi ei suuda konkureerida nende elektrijaamadega, mis peaksid pidevalt elektrit tootma," ütles Eleringi juht Kalle Kilk.

Kui kriitikud ütlevad, et nii suures mahus gaasijaamade rajamine paneb Eesti energiaturu kuidagi lukku, siis tegelikult taastuvenergia arendamine meie regioonis on lukustuse juba ära teinud.

"Leedu on teinud juba sellises mahus taastuvelektrit, mis suudab kogu Baltikumi üle ujutada. Läti liigub praegu päris heas tempos samamoodi edasi ja Soome juba on päris kõvasti eest ära läinud. Me ei ole kuidagi eraldiseisev siin. Eesti on juba üle ujutatud soodsa elektriga, taastuvenergiaga, mis ei ole kuidagi seotud Eesti enda otsustega, aga Eesti ise on suutnud kahjuks ainult väga väikese osa lisada. See on meie konkurentsi mõttes isegi halb olnud, et me täna tegelikult oleme naabritel lasknud arendada taastuvelektrit," sõnas Kilk.

"Puhtas majanduskeskkonnas, kus me ei arvesta sellega, et meil on julgeolekuriskid, olekski see täiesti aktsepteeritav lähenemine. Riigi vaatevinklist, arvestades, et olukord ei pruugi olla tulevikus nii lihtne, et kõik välisühendused on saadavad ja kõik naabrid on nõus jagama enda ressursse, peab mingi varu olema," lisas Kilk.

Aaviksoo ütles, et peamiseks probleemiks on siiski tervikliku energeetikaplaani puudumine.

"Minu jaoks on see loomulikult mõistlik otsus, et fossiilidest väljuda, isegi obligatoorne, aga selle tempo tuleb valida mõistlik. Jõukohane ja mõistlik ning selles osas, ma arvan, me targasti talitanud ei ole. Tõenäoliselt tänane kõige suurem väljakutse ongi selles, et pikaajaline, ma mõtlen saja aasta perspektiivis, lahendus on ilmselgelt ju tuumaenergia. Me oleme sellele tegelikult aastaid kaikaid kodaraisse loopinud ja jätkame seda tegevust, kui me oleksime võinud tegelikult põlevkiviga sillata kuni tuumaenergeetilise lahenduseni," sõnas Aaviksoo.

Elering ja kliimaministeerium prognoosivad elektritarbimise mahu kasvu, mis võiks teha turul ruumi tuumajaama jaoks.

"Meil majandus elektrifitseerub. Transpordis aja jooksul tuleb rohkem elektrisõidukeid, soojamajanduses samamoodi, aja jooksul tuleb rohkem tööstuslikke soojuspumpasid. Tegelikult, mis juhtub, on see, et me vähendame sõltuvust imporditavast fossiilkütusest ja suurendame omamaise elektrienergia tootmist" lausus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond).

Samas ei pruugi prognoosid täituda.

"Prognoosid on üks asi, aga tegelik elu võib olla hoopis teistsugune. Kui me vaatame ka soomlaste tehtud prognoose, mida nad tegid 20 aastat tagasi näiteks, siis tegelikult nende oodatav elektritarbimismaht peaks olema umbes 50 protsenti suurem. Tegelikkus on hoopis midagi muud olnud, ka meie puhul on neid prognoose kõrgete ja madalamate elektritarbimiste osas tehtud päris palju. Ehk see, milliseks see tegelikult välja kujuneb, näitab aeg," sõnas Kisel.

Sutt hindab, et tuumajaama on Eestile kindlasti vaja ja sõltumata gaasijaamade ehitamisest see ka tuleb.

"Kui on olemas huvitatud investorid ja ma loodan, et Eesti arendajatel jätkub energiat ja rahastust, et nende projektidega edasi liikuda, siis ma olen üsna kindel, et meil tuumajaam on. Ma olen ka selles üsna veendunud, et selles tuumajaamas on riigi osalus," lausus Sutt.

"See kindlasti sobitub hästi Eesti energia portfelli, teeb selle mitmekesiseks ja ka Ukraina kogemus näitab, et pommitati kõiki taristuid, välja arvatud tuumajaamad ja muidugi see üks droon, mis tabas Tšernobõli tuumajaama kaitsekuplit, aga muidu on tuumaenergeetika ju sõjatingimustes jäätud puutumata," lisas Sutt.