"SKP kiirhinnangu põhjal viitavad mitmed märgid majanduse elavnemisele esimeses kvartalis, seda nii võrdluses 2025. aasta esimese kui ka viimase kvartaliga," ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp.

Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,6 protsenti.

Ametlikud andmed SKP 2026. aasta esimese kvartali kohta avaldab statistikaamet 29. mail, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid. Seda protsessi nimetatakse ökonomeetriliseks mudeldamiseks, mis püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis omakorda võiksid kirjeldada majanduse käekäiku.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.

Ökonomist: nafta hinnatõus tõmbab teises kvartalis majanduskasvule pidurit

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et SKP neljapäeval avaldatud näitaja kinnitas seda tunnet, et aasta alguses oli majandus uut hoogu sisse saamas, seda näitasid ka sektoripõhised näitajad.

Hinnatõus ja geopoliitilise olukorra teravnemine tõmbab aga ilmselt juba teises kvartalis majanduskasvule pidurit ning suure tõenäosusega näeme sellele aastal pigem riskistsenaariumite realiseerumist," ütles Eamets. "Keskpanga riskistsenaarium pakub 120 USD naftahinna puhul selle aasta majanduskasvuks umbes 1,5 protsenti." 

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles, et tema oleks oodanud kiiremat esimese kvartali majanduskasvu.

"Varem avaldatud teiste majandusindikaatorite põhjal oleks see number võinud olla veidi suurem . Viimaste aastate väga tagasihoidlike numbrite kõrval on tegemist siiski ühe viimase aja kõrgeima kasvuga. Oluliseks muutuseks varasemate aastatega oli tõenäolisest siiski eratarbimise senisest suurem panus. Eelnevatel aastatel on majapidamiste tarbimisvõimalusi oluliselt pidurdanud järjestikused maksutõusud ja kiire inflatsioon, tänavu on tarbimisvõimalusi avardanud aga tulumaksuvaba miinimumi märkimisväärne tõus," ütles Nestor.

Positiivse poole pealt jäi prognoositust tagasihoidlikumaks ka aprilli inflatsioon, mis vaatamata kallitele kütusehindadele piirdus 3,3 protsendiga, lisas Nestor.

"Juhul kui Hormuzi kriis kiire lahenduseni ei jõua, hakkab hinnatõus peagi üle kanduma ka teistesse valdkondadesse. Sellisel juhul võivad liialt optimistlikuks osutuda ka selleks aastaks tehtud majanduskasvu prognoosid," märkis Nestor. "Arvestades eelnevate aastate madalat võrdlusbaasi, saab tänavune majanduskasv olema sellegipoolest viimaste aastate kiireim, jäädes tänaste prognooside kohaselt 2,5 kuni kolme protsendi vahemikku."