Siseministeerium on valmis saanud kinnisvara omandamise kitsendamise seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on seletuskirja järgi piirata vaenulike riikide või nende kontrolli all olevate isikute võimalust kasutada kinnisvara Eesti vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuses või sabotaažioperatsioonides ja seeläbi tugevdada Eesti julgeolekut.

Eelnõuga luuakse volitusnorm, mille alusel nimetatakse kinnisasjade omandamise kitsendamise kontekstis Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda ohustavad riigid ning mis võimaldab keelata pikaajalise elamisloata Venemaa ja Valgevene kodanikel, nende riikide ettevõtetel ning juriidilistel isikutel, milles nad on tegelikud kasusaajad, kinnisasja omandamine Eesti territooriumil.

Keeld ei ole tagasiulatuv ning ei puuduta isikuid, kellel on pikaajaline elamisluba, kuna nende isikute taust on Eestis elatud aja ja pikaajalise elamisloa nõuetele vastavuse kaudu riigi poolt piisavalt kontrollitud, märgitakse eelnõu seletuskirjas.

Samuti ühtlustatakse piirangud nii, et need laienevad ka korteriomanditele, mis seni olid kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse kohaldamisalast väljas.

Eelnõu kõrvaldab ka võimaluse piirangutest mööda minna Eesti või Euroopa majanduspiirkonna riikide ettevõtete kaudu, täpsustades tegeliku kasusaaja rolli ja kohustades notarite ning teiste tehingu kontrollijate kaudu tuvastama kasusaajate kodakondsust. Kinnisasja omandamise keeld kohaldub ka juriidilisele isikule, olenemata tema asukohast, kui tema tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes ei ole Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi või Ühendkuningriigi kodanik.

Valitsusel jääb võimalus erandkorras ostuluba siiski anda

Siseministeerium märgib seletuskirjas, et eelnõu väljatöötamisel on hinnatud selle põhiseaduspärasust ning järeldatud, et eelnõu on põhiseaduspärane.

"Kavandatu näol on tegemist mõõduka ja legitiimse riivega, mis teenib äärmiselt kaalukat eesmärki – Eesti riigi julgeoleku kaitset. Omandipõhiõigust ei piirata tagasiulatuvalt ning keeld ei võta kelleltki ära olemasolevat vara. Võrdse kohtlemise põhimõtte riive on põhjendatud, kuna eristamine tugineb objektiivsele julgeolekuohule, mitte isikute kollektiivsele vastutusele," seisab seletuskirjas.

Eelnõu on selle koostajate hinnangul kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega, mis lubab kapitali vaba liikumist piirata avaliku korra ja julgeoleku kaalutlustel.

"Isikutel jääb võimalus kinnisasju üürida või rentida ja vabariigi valitsus võib riiklikult olulisel põhjusel või humaansetel kaalutlustel anda kinnisasja omandmaiseks loa," seisab seletuskirjas.

Piirang puudutaks ligikaudu 600 tehingut aastas ehk kinnisvaraturule see märkimisväärset mõju ei avaldaks, leiavad eelnõu koostajad.

Eelnõu toetub Soome, Läti ja Leedu praktikale, mis on samuti karmistanud kolmandate riikide isikute kinnisvara omandamist julgeolekuohtude tõttu.

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmist käsitles valitsus tänavu jaanuaris toimunud kabinetinõupidamisel, milles anti siseministeeriumile ülesanne valmistada ette seadusemuudatused kiireloomulisena, mistõttu ei koostatud ka eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril.

2025. aasta aprilli seisuga oli Eestis kinnisvara omanikest Venemaa Föderatsiooni kodanikke 36 952 ja Valgevene kodanikke 896.

Eestis elab 9. jaanuari 2026. aasta seisuga 7797 tähtajalise ja 70 237 pikaajalise elaniku elamisloaga Venemaa kodanikku ning 1476 tähtajalise ja 1190 pikaajalise elaniku elamisloaga Valgevene kodanikku.