Mullu novembris sõlmisid Viru keskus ja Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ametliku koostööleppe, mille järgi panustavad mõlemad Estonia puiesteel Viru keskuse kõrval asuva kõnni- ja rattatee korrastamisse. Kuivõrd kolmveerand Kaubamaja ristmikust kuni Viru keskuse Tammsaare pargi poolse servani asuvast lõigust kuulub Tallinnale ja veerand Viru keskusele, jagunes lepingu järgi ka kulude katmine samamoodi.

Eelmisel nädalal toimunud kohtumisel aga ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) Viru keskuse esindajatele, et kuivõrd tegu pole praeguse linnavõimu jaoks prioriteetse objektiga, jääb lõigu ümberehitamine praegu ära, sest linn pole nõus oma kokkulepitud osa rahastama.

Järvan ütles ERR-ile, et sellest projektist otsustati loobuda pärast kärpeid kommunaalvaldkonnas.

"Selgitasin Viru keskusele, et kuivõrd oleme kärpinud keskkonna- ja kommunaalameti eelarvet mitukümmend miljonit, siis prioriteedid on meil esiteks oht inimelule, siis oht varale, siis linna olemasoleva taristu nõuetele vastavana hoidmine ja alles siis esteetika parendamine. See konkreetne projekt langeb ikkagi esteetika alla. Katend ei ole seal kulunud ja katki," lausus Järvan.

Järvan lisas, et varem kokkulepitu järgi oli kavas lõigul muuta teekatendit ja lisada haljastust.

Viru keskuse jaoks oli selline asjade käik väga ootamatu.

"Viru keskuse jaoks on linna otsus väga kahetsusväärne ja ausalt öeldes jahmatav. Me ei jaga abilinnapea hinnangut, et tegemist oleks pelgalt esteetilise projektiga. Estonia puiestee äärne ala Viru keskuse kõrval ei ole lihtsalt "korras teekattega kõnnitee", vaid Tallinna südalinna kohta piinlikult ajale jalgu jäänud postsovetlik betoonpõld, kus pole turvaline ei jalakäijatel ega ratturitel," lausus Viru keskuse tegevjuht Enn Parel.

"Küsimus ei ole ainult selles, kas asfalt või plaadid on veel tehniliselt kasutatavad, vaid linnaruumi kvaliteedis, turvalisuses, haljastuses, liikumismugavuses ja Tallinna südalinna üldises väärikuses," lisas ta.

Parel tõi näiteks, et keskuse ja linna koostöös tehti tänapäevaseks ja inimsõbralikuks samuti Viru keskuse kõrval kulgev Laikmaa tänav ning sama eesmärk oli ka Estonia puiestee äärse ala korrastamisel.

Keskus on juba 50 000 eurot projektile kulutanud

Nagu öeldud, kuulub suurem osa teelõigust linnale ja väiksem Viru keskusele ja selle järgi lepiti kokku ka remondi rahastamine. Linna esialgne hinnang oli, et ümberehitamine läheb maksma 350 000 eurot, ütles Järvan, aga kuivõrd eriti kesklinnas tuleb vana teekatte alt pea alati välja ootamatusi, siis linn arvestas juba varakult, et see summa võib tulla veidi suurem.

Kuid samal ajal kui linn veel mõtles ja siis ümber mõtles, liikus Viru keskus kokkuleppe alusel projektiga edasi ning investeeris projekteerimisse ja ettevalmistusse umbes 50 000 eurot. Nüüd, tundub keskuse tegevjuhile, on see raha lihtsalt tuulde lastud.

"Seetõttu valmistab linna praegune soov kokkuleppest taganeda meile väga suurt pettumust. Koostöö linna ja ettevõtjate vahel saab toimida ainult siis, kui sõlmitud kokkulepped peavad. Tallinn räägib ettevõtjasõbralikust linnast, erasektori kaasamisest ja investeeringute soosimisest, kuid praegusel juhul käitutakse täpselt vastupidi: ei väärtustata eraettevõtja valmisolekut linnaruumi arendamisse panustada, ei hinnata reaalselt tehtud tööd ja investeeringuid ning ka varasem kokkulepe üritatakse lihtsalt laualt maha pühkida," lausus Parel.

Järvan ütles, et ta täiesti mõistab Viru keskuse inimeste nördimust.

"Aga küsimus pole üksikobjektis, vaid printsiibis, muidu tekib küsimus, miks me näiteks järgmist samasugust projekti ei rahasta; et kui teeme ühe ühes kohas, siis tekib küsimus, miks ei tee teises kohas. Jah, see ongi halb, et nad on ise juba projekteerinud ja sinna on kulunud töötunde ja raha," lausus abilinnapea.

"Aga tänane linnaruum seal töötab ja ka haljastus on olemas. Mõistan samas Viru keskuse pahameelt, et linn on otsuseid muutnud, "lisas ta.

Vaieldakse rahastamise osakaalu üle, keskus kaalub õiguslikke võimalusi

Järvani sõnul jäi eelmise nädala kohtumisest talle mulje, et "see asi ei ole veel lõppenud" just seetõttu, et Viru keskus on juba raha projekti alla pannud. "Näiteks küsimus, kas nad on nõus oma osalust suurendama – isegi jäi mulje, et on," nentis ta.

Pareli sõnul ei saa linn oodata, et Viru keskus maksab enamiku rahast ise ning linnavalitsus peaks ise rohkem pingutama, et mõistlik lahendus leida. Kohtumisel Järvaniga aga sellist muljet ei jäänud.

"Läksime kohtumisele abilinnapeaga avatud meelega ja pakkusime erinevaid lahendusi. Oleme olnud valmis arutama nii linna panuse ajatamist järgmistesse eelarveperioodidesse kui ka Viru keskuse omaosaluse suurendamist. Sisuliselt oleme pakkunud, et eraettevõte panustab ka linna maale selleks, et Tallinna elanikel ja külalistel oleks parem, turvalisem ja kaasaegsem avalik ruum. See, mis järgnes, oli pehmelt öeldes kummaline. Abilinnapea sõnum oli meile sisuliselt see, et kui Viru keskus maksaks peaaegu kogu arenduse ise kinni, siis linn ehk kaaluks väikese osa lisamist," lausus Parel.

Kui linna pakutud proportsioon liigub suunas, et Viru keskus maksab 90 protsenti ja linn võib-olla 10 protsenti, siis ei ole see enam partnerlus, lisas ta.

Parel märkis, et keskus on valmis koostööks linnaga, kuid kui linnavõim kokkuleppest taganeb ja eeldab, et eraettevõtja rahastab sisuliselt üksi avaliku linnaruumi arendust linna maal, siis on midagi valesti.

"Ootame, et linn täidaks võetud kohustusi või lepiks Viru keskusega kokku mõistliku ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse," ütles ta.

Praegu jätkab Viru keskus oma võimaluste hindamist, sealhulgas õiguslikus vaates, lisas Parel.

"Viru keskuse eesmärk ei ole endale ilusamat ukseesist osta, vaid aidata teha korda üks Tallinna südalinna kõige nähtavamaid ja kasutatavamaid lõike," lausus ta.

Järvan näitab näpuga eelmise linnavalitsuse poole

Järvan ütles, et lubadusi andis Viru keskusele eelmine linnavalitsus, mille liige ta ka ise oli, küll mitte kommunaalvaldkonnas. Keskkonna- ja kommunaalamet allus tol ajal, kui lõpuks kokkulepe sõlmiti, linnapea Jevgeni Ossinovskile (SDE).

Ossinovski ütles ERR-ile, et kui mullu peale toonase kommunaalvaldkonna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere ja Reformierakonna lahkumist linnavalitsusest projekt tema ette toodi, siis küsis keskkonna- ja kommunaalamet tema käest, mida selle projektiga edasi teha. Ossinovskil oli projekti kohta paar küsimust, kuid ta otsustas, et sellega minnakse edasi.

"Jah, see oli kulukas projekt, aga minu hoiak oli, et kuivõrd see on Viru keskusega juba kokku lepitud, siis ei saa linn käituda sõnamurdjalikult, nii et projektiga mindi edasi. See, et erasektoriga koostöös saab uue linnaruumilise kvaliteedi, oli minu arvates mõistlik ja sümpaatne," lausus ta.

Praeguse linnavalitsuse loobumist nimetas Ossinovski sigaduseks. Viru keskuse pahameelt pidas ta õigustatuks, eriti arvestades juba kulutatud 50 000 eurot. "Linn ju ise on palunud selle raha sinna panna, sest selline oli kokkulepe," lausus ta.