Tundub küüniline rääkida rahuprotsessist, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Seekordne Kiievi julgeolekufoorum keskendus teemale, kas Ukraina jaoks paistab kuskilt ka valguskiir.

"Ma arvan, et Ukraina ootustes on järjest rohkem realismi, sest ootused olid väga kõrged nende lubaduste tõttu, mida president Donald Trump tegi enne ametisse astumist. Ta lubas lõpetada sõja tundide või päevadega ja nüüd 15 kuud pärast skandaalset ovaalkabineti kohtumist ja neid vastuolulisi avaldusi, mida on teinud tema kabineti liikmed, mitte ainult president Trump... Realismi on nüüd rohkem. Meile on järjest selgem, et mingeid julgeolekugarantiisid ei ole. Mitte ainult tänaselt administratsioonilt, vaid Ameerika Ühendriikidelt praegu," lausus mõttekoja Razumkovi keskus asedirektor Oleksii Melnõk.

"See, et sa midagi mõtled, ei tähenda, et sa pead seda välja ütlema ja mingit osa sellest kriitikast ma mõistan, nagu seda, et USA läbirääkijad on käinud mitu korda Moskvas, aga mitte kordagi Kiievis. Nad oleksid pidanud minema, et saada vaimne tunnetus Ukraina kontseptsioonist, mis ei ole ainult see, mida Putin neile ütleb ja Zelenski oma särgiga. Nad oleksid pidanud tulema, nägema linna ja seda, millest nad räägivad. Aga öelda seda nii, et see ei ole austusväärne, nad lähevad Moskvasse ja ei austa meid, see ei aita kuidagi," ütles endine USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker.

Volker tõi ka välja, et rahuprotsessis osalemine on olnud Venemaa poolt taktikaline käik, et panna USA survestama Ukrainat.

"Rahuprotsess on alati olnud võlts. Venemaa teeskleb läbirääkimisi, et panna USA survestama Ukrainat, et need teeksid järeleandmisi. Nad kasutavad ära asjaolu, et USA ei saa detailidest väga hästi aru. Nad kasutavad ära seda, et Trump ja ta nõunikud on huvitatud äritehingutest, lehvitades sanktsioonijärgsete äridiilidega, et panna surve Ukrainale, ilma olukorda hästi mõistmata," sõnas Volker.

"Ukraina on osalenud nendel läbirääkimistel teades suurepäraselt, et Venemaal pole mingit kavatsust sõda lõpetada, aga nad ei taha, et nad paistaksid välja nagu osapool, kes pidurdab rahu ja läbirääkimisi. Seega nad ilmuvad kohale, käivad välja kõige naeruväärsemaid ettepanekuid ja siis proovitakse sellest vormida midagi mõistlikku ja minna sellega edasi kuigi teatakse, et see ei jõua kusagile," lisas Volker.

Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul on rohkem kui 2000 elumaja pealinnas purustatud rakettide ja kamikadze-droonidega ning rohkem kui 300 tsiviilelanikku on hukkunud.

"Putini peaeesmärk ei ole Donetsk, Luhansk või Krimm. Putini eesmärk on Kiiev ja seetõtu on väga palju rünnakuid meie maa südame ehk Kiievi vastu," lausus Klitško.

"See talv oli ebatavaliselt külm, väga palju lund ja ebatavaline ka seetõttu, et Venemaa armee kasutas ilmaolusid, et meie inimesed oleksid ilma toasoojata. Nad tahtsid, et me külmuksime ja meie soojuselektrijaamadel on väga palju purustusi ja me võitleme selles sõjas ellujäämise eest," ütles Klitško.

Ühtlasi sõnas linnapea, et Venemaa president Vladimir Putin on hull, kuna tahab ehitada üles Venemaa impeeriumit ning omada tohutut jõudu.

"Putin ei hooli inimestest, tema jaoks on väga oluline territoorium. Meid ukrainlasi ta ei vaja. Minu sõnum Putinile on, et see on meie kodu. Meie visioon ja unistus on olla osa Euroopa perekonnast, me ei taha tagasi Nõukogude Liitu. Me näeme oma maad osana Euroopast," vastas Klitško.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on ukrainlaste seas tunda väsimust.

"Ma kirjeldaksin neid meeleolusid nagu pragmaatilisi. Väga paljud on väsinud, aga pole valikut, kui võidelda vabaduse eest. Aga loomulikult teiselt poolt, nii nagu vene poolel raskusi inimjõuga, on ka siin teatud puudujääke. Nad korvavad seda mehitamata süsteemidega, mis hakkavad rindel inimjõudu üle võtma," lausus Pevkur.

"Ma arvan, et see on tendents, mis jätkub. Me teeme palju otsuseid, mille eemärk on teha olukord lahinguväljal paremaks, alustades sellest, et me jätsime Venemaa ilma sateliidisidest ehk Starlinkist kuni selleni välja, kuidas meil on praegu organiseeritud riigihanked ja vägede juhtimine. See kõik jätkub. Märtsis me hävitasime kõige rohkem vene sõdureid, üle 36 000 – kujutage ette! Enne oli 30 000, 33 000, nii et 36 000 on rekord. Meil kasvas püütud vaenlase droonide, ballistiliste ja tiibrakettide arv. Tegemist on protsessiga, mis jätkub," sõnas Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov.

Fedorovi hinnangul peab tehnoloogiast ja innovatsioonist saama kaasaegse armee vundament.

"Otsuste tegemise kiirusest sõltub, kui paindlikult ja asümmeetriliselt saame toimuvale reageerida ja vaenlast lüüa. Venemaa on meist kordades suurem, elanikkond on suurem ja raha on neil rohkem kui meil. Sellepärast me peame panustama innovatsiooni, meie andekatesse inimestesse, hoidma meie inimkapitali ehk hoidma iga sõjaväelast lahinguväljal. Peame tabama vaenlast droonide, tehnoloogiatega ja lööma nii, et vaenlane vastu ei saaks," lisas Fedorov.

"Ma usun, et me jõuame selle hetkeni, kus Venemaa nõustub vaherahuga, aga nad ei nõustu kunagi rahuleppega, sest nad ei tunnista, et Ukraina on iseseisev riik ja Zelenski on demokraatlikult valitud liider ning Ukraina ja Venemaa vahel on rahvusvaheline piir. Seda ärge oodake! Aga vaherahu jah, kui olukord neid selleks sunnib," sõnas Volker.