Synlabi laboris käis reede hommikul kibekiire töö. Kümnete laborantide kõrval on ametis ka kaks AI-d ehk tehisaru. Üks neist otsib proovidest emakakaelavähi rakke ja teine kõrvalekaldeid verest. Kui aasta tagasi tuli laborandil 1000 erineva vereraku seast leida üles need õiged ja kokku lugeda, siis nüüd teeb tehisaru selle töö ära ühe minutiga.

Keegi tehisaru tõttu tööta pole jäänud. Küll aga on nüüd rohkem aega vastuste koostamiseks, sest lõpliku otsuse leidude baasil teeb inimene.

"Masin on täpsem, aga tänane konservatiivne maastik - ja selle juurde meditsiin jääb veel väga pikalt - on sellisel tasapinnal, tasakaalul, et otsused peavad tulema inimlikult, inimeste poolt, inimeste kvaliteediga," lausus Synlabi Eesti arendusjuht Kaspar Ratnik.

Tehisaru senisest suurem kasutamine meditsiinis jääb Ratniku sõnul esialgu ennekõike meditsiinimaailma konservatiivsuse taha pidama. Ka pole veel paika loksunud, kuivõrd on inimesed nõus aktsepteerima tehisaru otsuseid. Näiteks võiks tulevikus tehisaru ise aidata valida inimestele tehtavaid uuringuid või uuringutulemusi tõlgendada.

"Analüüse ma usaldan, aga diagnoosimine jääb inimeste kätte," vastas Ratnik küsimusele, kas ta usaldab masina tehtud analüüsi.

Kõige enam kasutatakse tehisaru Eestis just radioloogias, kuid Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) diagnostika kliiniku juhi Indrek Kooviti sõnul arsti AI asendama ei hakka.

"Pelgalt piltide vaatamine ja analüüs on alla poole radioloogi tööajast. Radioloogide töö hulka kuuluvad ka osalemine erinevatel konsiiliumidel, protseduuride tegemine, mis on erinevad invasiivsed protseduurid, mida AI ilmselgelt ei tee. Sinna hulka kuulub ka suhtlemine patsientidega, teiste klinitsistidega, kogu see empaatia suhtluse käigus. Seda mitte kuidagi AI ka kauges tulevikus ei hakka asendama," ütles Koovit.

PERH-is on tehisaru tööks rutiinsed mõõtmised, aga ka luumurdude otsimine röntgenipiltidelt ja insuldijärgselt verevarustuseta jäänud ajupiirkondade kiire tuvastamine. Mujal maailmas on tehisaru hoolde jäetud mammograafia sõeluuringute lugemine, Eestis hindavad neid tulemusi kaks arsti, sest ainult AI kasutamisega kaasnevad ka teatud riskid.

"Kui see tundlikkus on keeratud hästi kõrgele, siis ta leiab sealt üles ka igasuguseid selliseid asju, mis tegelikult ei ole haigus. Radioloog hakkab neid piirkondi võib-olla liiga palju analüüsima ja tema tähelepanu teiste piirkondade pealt hajub," lausus Koovit.

Kooviti sõnul on seetõttu vara sõeluuringute süsteemi muuta, sest pole veel leitud piisavalt usaldusväärset lahendust, mis tagaks, et uuringute täpsus ei langeks.

"Meditsiinis peame olema konservatiivsed. See ei tähenda seda, et me ei oleks uuendusmeelsed ja innovatiivsed. Me loomulikult soovime kõike sellist võtta kasutusele nii kiiresti kui vähegi võimalik, sest meie töökoormus on tõepoolest suur," ütles Koovit.

Järgmise aasta lõpuks peaks valmis saama tehisaru lahendus, mis radioloogide inglisekeelseid lühendeid ja ladinakeelseid mõisteid täis erialakeele puhtasse eesti keelde ümber paneb. Kooviti sõnul saab AI "Punamütsikese" looga juba hästi hakkama, aga erialaslängi tundmist tuleb veel treenida. Loodav lahendus peaks olema lihtsasti laiendatav ka näiteks perearstidele.

Ameerikas tehtud uuring näitas, et kui tohtri asemel kirjutaks inimese kaebused üles tehisaru, siis oleks arstil aega üks patsient rohkem vastu võtta. Perearst Eero Merilinnu sõnul kurdavad inimesed sageli, et arst nende ärakuulamise asemel on hoopis arvutis.

Kõnetuvastuse kasutamine annaks arstile võimaluse inimese murele keskenduda. Et AI saaks ka esmatasandil kasutusele võtta, on Merilinnu sõnul vaja paika panna, et kasutatavad digilahendused arvestaksid nii andmekaitse kui ka küberturvalisuse nõuetega. Merilind möönab, et samas võib tulemus olla loodetust vastupidine.

"Me räägime ikkagi delikaatsetest andmetest, küberturvalisusest ja kui me need nõuded esitame tehisharule, et siis võib juhtuda, et meil ei tekigi ühtegi sellist projekti, mida me reaalselt kasutada saaksime. Ehk tänases natukene reguleerimata olukorras on meil rohkem võimalusi kasutada seda AI-d, aga kui me hakkame seda rohkem reguleerima, siis võib juhtuda, et meil ei ole tast üldse mingit kasu," ütles Merilind.

Andmekaitseinspektsiooni sõnul sõltub tehisintellekti kasutamine tervishoius sellest, kui teadlikud on kasutajad võimalikest ohtudest, kehtivatest regulatsioonidest, aga ka eetikast.

"Kui ei ole litsentsi valitud endale, kas siis asutuse poolt või isiku enda poolt ja ei ole mingeid erikokkuleppeid, siis tavapäraselt treenitakse nende andmetega edasi neid tehisarusid ja see on väga problemaatiline," ütles andmekaitse inspektsiooni andmeturbe ekspert Merilyn Hunt.

AI kasutamisel on Hundi sõnul oluline, et patsient saaks aru, kuhu tema terviseandmed jõuavad ja milleks neid kasutatakse. Kindlasti ei tohi terviseinfo liikuda Euroopa piirest kaugemale, näiteks Ameerikasse.

"Tuleb arvestada, et kaitstakse ikkagi inimese õigusi. Keegi ei taha ju, et nende isiklikud terviseandmed kolmandate isikute kätte jõuaksid nende teadmata," lausus Hunt.

Kui karmid nõuded hakkavad AI-le medistiinis kehtima, peaks selguma selle aasta jooksul, kui Euroopas võetakse vastu vastav direktiiv. Selle järgi peab oma reeglid paika panema ka Eesti.