MAGA-meelne Simion püüab Rumeenia valitsuskriisi tuules võimule tõusta

Parempopulistlik poliitik George Simion kaotas eelmisel aastal Rumeenia presidendivalimised. Nüüd, mil riigi tsentristlik valitsuskoalitsioon on lagunemas, näeb ta aga uut teed võimu juurde, kirjutab Politico.
Rumeenia peavoolu Euroopa Liidu meelsed erakonnad üritavad hoida ultranatsionalistlikku ja euroskeptilist Simionit poliitilisest otsustusprotsessist eemal, samal ajal kui nad peavad läbirääkimisi kriisile lahenduse leidmiseks.
Ühendriikide MAGA-liikumisega (Make America Great Again) seostatud poliitik juhib aga siseriiklikes küsitlustes mäekõrguselt ja rõhutab, et tema erakonnal on aeg saada võimalus riiki valitseda.
Politico rõhutab, et Simioni juhitud Rumeenia oleks Brüsseli suhtes vaenulikum ja ettearvamatum partner. Simion ei soovi, et Euroopa Komisjon dikteeriks riigi avaliku sektori kulutusi, samuti loobuks ta Ukraina toetamisest ning astuks vastu EL-i ühisele rändepoliitikale.
"Loodan, et näeme võimuvahetust. Demokraatia olemus seisneb võimu vaheldumises. Seega peavad nad käituma demokraatlikult ja laskma meil valitseda. Kuulama rahva häält," ütles ta Politicole.
Rumeenia praeguse kriisi tuumaks on vajadus rakendada rangeid säästumeetmeid riigieelarve puudujäägi katmiseks. Peamine lõhe valitsuskoalitsioonis tekkis pärast seda, kui vasaktsentristlik Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD) loobus toetamast paremtsentristliku Rahvusliberaalse Partei (PNL) peaministrit Ilie Bolojani kavandatavate eelarvekärbete ulatuse tõttu.
Simion nimetas praegust koalitsiooni "ebaloomulikuks liiduks", kuna neljast valitsusparteist koosnev blokk hõlmab lisaks PSD-le ja PNL-ile ka liberaalset ühendust Päästke Rumeenia Liit (USR) ning ungari vähemust esindavat erakonda (UDMR).
"Oleme valitsuse moodustamiseks valmis kõigiga rääkima," sõnas Simion.
USA presidendi Donald Trumpiga tihedalt seotud Simion on mitmel korral käinud Washingtonis. Ta osales eelmisel aastal ka Trumpi ametisseastumisel. Simion positsioneerib end kui Euroopas pead tõstva parempoolse suveräänsusliikumise juhtfiguuri, korraldades regulaarselt konverentse "Make Europe Great Again" ning hoides tihedaid sidemeid silmapaistvate parempoolsete juhtidega, nagu Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Prantsusmaa poliitik Marine Le Pen.
Küsitlustes esikohal
Simioni natsionalistlikul erakonnal Rumeenlaste Ühenduse Allianss (AUR) on küsitlustes kindel edumaa. Politico küsitluste koondtulemuse kohaselt toetab neid 35 protsenti valijatest, jättes sotsialistid 20 protsendiga kaugele teisele kohale.
Presidendi paremtsentristlik erakond PNL ja liberaalne USR väidavad, et sotsialistide valijad jooksevad üle Simioni parteisse, ning nad soovivad end distantseerida peaminister Bolojani säästumeetmetest.
Samal ajal seisab peaminister uue nädala alguses silmitsi võimalike umbusaldusavaldustega, mida toetavad sotsialistid ja Simioni AUR.
Pingeline olukord ohustab Rumeenia suutlikkust kiita heaks olulised kaitselepingud enne maikuu tähtaega, mis on vajalik EL-i SAFE kaitselaenudest 16,68 miljardi euro saamiseks. Samuti võib see nurjata riigi ligipääsu 10 miljardi euro suurusele Covid-19 taasterahastule, mille tähtaeg kukub augusti lõpus.
Kuigi Simion on avatud koalitsioonikõnelustele, tunnistas ta ka, et on "üsna pessimistlik" võimaluse osas leida praeguse parlamendi koosseisuga lahendus.
"Seega, meil võivad tulla uued valimised ja uus enamus, mis tõenäoliselt järgib Euroopas, Itaalias ja teistes riikides valitsevat trendi," ütles ta, viidates parempoolsete erakondade tõusule EL-is.
Erakorralised valimised on siiski ebatõenäolised, kuna see nõuaks Bukaresti parlamendilt kahe järjestikuse valitsuskabineti tagasilükkamist ning presidendilt parlamendi laialisaatmise heakskiitmist. Tsentristide hirm, et see võiks anda Simionile enamuse, muudab selle stsenaariumi vähe usutavaks, leiab Politico.
Ees ootab pikk kriis
Pikka kriisi ette nähes sõnas Simion, et on valmis pidama läbirääkimisi igaühega, kes nõustub tema tingimustega. Tema tingimuste hulka kuulub parlamendiliikmete arvu vähendamine ja erakondadele makstavate toetuste kärpimine.
"Tundub, et nad pole nende tingimustega nõus. Võib-olla nõustuvad nad lähinädalatel, sest kriis kujuneb pikaajaliseks," nentis ta.
Kui erakonnad tema nõudmistega ei nõustu, loodab Simion, et valimised saaksid toimuda kolme kuni nelja kuu pärast.
Peaminister on pakkunud lahendusena välja vähemusvalitsuse – ehkki valitsemiseks vajaliku enamuse saavutamiseks vajaks ta ikkagi lisahääli.
Kriisi kommenteerides ütles Rumeenia president Nicușor Dan kolmapäeva õhtul, et valitsuserakondade juhid kinnitasid talle konsultatsioonide käigus, et välistavad koalitsiooni AUR-iga. Ometi süüdistavad nii PSD kui PNL teineteist endiselt salaplaanides võita AUR-i toetus, et valitseda.
"Loodetavasti suudame paari järgmise nädala jooksul leida edasiliikumiseks tee," sõnas PSD esindaja Euroopa Parlamendis Victor Negrescu. "Matemaatiliselt oleme me üksteisega selles olukorras tupikus, kui tahame hoida AUR-i ja teisi äärmuslasi võimust eemal."
Ta süüdistas ka peaministrit oma erakonna murede eiramises.
"Me ütlesime Ilie Bolojanile, et meil on raskusi sellega, kuidas valitsust juhitakse, kuna see on kokkulepitust parempoolsem," sõnas Negrescu.
Ta lisas, et sotsialistid olid kuid hoiatanud, et nad võivad koalitsioonist lahkuda, kui kurss ei muutu. "Peaministril oli mitmeid võimalusi reageerida, näiteks võtta telefon ja helistada meie juhile, kuid ta ei teinud seda."
Presidendi PNL-i erakond ja liberaalne USR süüdistavad omakorda sotsialiste koalitsioonilepinguga võetud lubaduste reetmises ja AUR-i võimestamises.
"Euroopameelne koalitsioon, mille sotsiaaldemokraadid just õhku lasid, moodustati selgesõnalise eesmärgiga takistada äärmuslike erakondade, nagu AUR, võimuletulekut," ütles USR-i pressiesindaja Cristian Seidler.
"Nüüd plaanivad sotsialistid kukutada valitsust, mille osa nad koos nende venemeelsete poliitiliste jõududega siiani on. Ainus vastutus lasub sotsiaaldemokraatidel, kui nad peaksid hõlbustama äärmuslaste pääsu võimu juurde," rääkis ta.
Kuigi Simion näeb kriisi võimalusena oma erakonnal võimule tulla, on ta ettevaatlikum küsimuses, kas ta ise ihkab peaministri kohta.
"Mitte tingimata. Oleme huvitatud riigi stabiliseerimisest. Muidugi on meil inimesi, kes võiksid peaministri toolile asuda – kvalifitseeritud inimesi. Kuid praegu tahame riiki stabiliseerida, sest Euroopa Komisjon lubas sotsialistidel, liberaalidel ja praegusel koalitsioonil tekitada tohutu eelarvepuudujäägi," lausus ta.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Politico








