Ajal, mil Venemaa peab Valgevene toetusel Ukrainas sõda, annab kaubandus võimaluse agressoritel teenida ja suunata raha sõjapidamisse, seisab eelnõu seletuskirjas. Paljud Läti firmad toetavad Ukrainat ja seetõttu on üldsusel õigus teada, kes ajavad samal ajal äri Venemaa ja Valgevenega.

Seimi seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsiooniennetuse komisjoni sekretär Janis Skrastinši sõnul suurendaks uus kord läbipaistvus ja annaks teistele turuosalistele võimaluse näha ja hinnata oma äripartnerid.

"Samas saame ka nii mitte toetada agressorriigi majandust. Eelnõu ei piira ettevõtlusvabadust, kuid toimib ennetava meetmena Läti demokraatlike väärtuste ning ühiskonna turvalisuse ja kaitse tagamisel keerulises geopoliitilises olukorras," ütles Skrastinš.

Kuigi sanktsioonid on suurema osa kaubandusest Venemaa ja Valgevenega lõpetanud, näitavad Läti statistikaameti andmed, et osa äri aetakse siiski edasi. Eksport Lätist ida suunas on kahanenud vähem kui import.

Venemaalt osteti mullu kaupa 126 ja Valgevenest 65 miljoni euro eest - peamiselt paberimassi ja kartongi, keemia- ja toidukaupa. Eksport on aga aastaga vähenenud vaid 7%, moodustades kokku miljon eurot. Peamiselt müüakse Venemaale toidukaupa, eriti alkoholi, aga ka tekstiilitooteid ja kingi.

Läti seimi Uue Ühtsuse fraktsiooni esimees Edmunds Jurevicsi sõnul kutsub enamik ettevõtetest ja organisatsioonidest ise enda seast välja arvama firmasid, kes endiselt agressoritega koostööd teevad.

Idaäri ajavate firmade avalikustamise vastu on Ainars Šlesersi partei Läti Esikohal.

"Kui tahate keelata kauplemist, siis tehke seda. Kui soovite keelata piiriületused, siis tehke seda. Kuid avaldada selliseid nimekirju ettevõtete ja inimestega, kes teevad seda, mis pole keelatud, pole minu arvates hea," lausus tolle erakonnakaaslane Linda Liepina.

Kuigi seimi enamus toetab seadusemuudatusi, tuleb eelnõu juriidiliselt täpsustada - mis saab avalikest hangetest ja teiste riikide firmadest, kes jääks Läti ettevõtete kõrval paremasse seisu.