Möödunud reedel kutsusid Prantsuse president Emmanuel Macron ning Briti peaminister Keir Starmer Pariisi kokku 30 riigijuhi kohtumise. Selle eesmärk oli moodustada tahtekoalitsioon, mis suudaks panustada Hormuzi väinas laevaliikluse valvamisel.

"Me töötame koos laevaomanike, kindlustajate ja teiste merenduse professionaalidega, et pakkuda neile selgus, mis on vajalik mereliikluse jätkamiseks nii kiiresti kui võimalik," lausus Macron.

Euroopa ei taha USA-d otseselt sõjategevuses toetada, mõte seisneb pigem selles, et koalitsioon suudaks avaldada diplomaatilist survet ja moodustada erapooletu jõu, mis tagaks vaba laevaliikluse.

"Selle eesmärgi nimel kiirendame me oma planeerimist, millega me oleme juba alustanud. Seda koordineeritakse koos Ühendkuningriigiga, et alustada neutraalse missiooniga, mis on sõja osapooltest selgelt eraldi seisev ja mis suudaks Pärsia lahes kaubalaevu eskortida ja kaitsta," ütles Macron.

Lisaks eurooplastele osalesid kohtumisel veebi teel riigijuhid Lähis-Idast, Aasiast ja Lõuna-Ameerikast.

"Ma saan kinnitada, et koos Prantsusmaaga juhib Ühendkuningriik rahvusvahelist missiooni vaba mereliikluse kaitsmiseks, siis kui tingimused seda lubavad. See on rangelt rahumeelne ja kaitsva iseloomuga missioon, et tagada kaubalaevade vaba liikumine ning toetada miinitõrjet. Me kutsume osalema kõiki riike, kes on huvitatud ülemaailmsest vabast kaubandusest. Mõned on juba viidanud oma valmidusele liituda. Järgmisena korraldame Londonis järgmisel nädalal sõjalise planeerimise kohtumise, kus me teatame missiooni ülesehituse kohta rohkem detaile. Üle 12 riigi on juba lubanud oma vahenditega panustada," rääkis Briti peaminister Keir Starmer.

See missioon peaks andma laevafirmadele ja kaptenitele tegeliku kindluse, et Hormuzi väinast läbi sõita. Kui ka üks hetk päris vaherahuni jõutakse, ei pruugi Iraani lubadused üksi olla piisavad.

"Kui ma olen naftatankeri kapten, on mul vaja laeva kindlustust ja õnnetusjuhtumite kindlustust. Ilma selle kindlustuseta on väga ohtlik toornaftat täis tanker teele saata. Kui näiteks Iraan ründab ja juhtub naftaleke, tekib küsimus, kes selle kinni maksab. See on väga suur risk firmadele, mis naftaga kauplevad ja nad tõenäoliselt ei luba seda ilma õnnetusjuhtumi kindlustuseta," lausus mõttekoja RUSI teadur Petras Katinas.

Rahvusvaheline mission suudaks eurooplaste hinnangul laevaliikluse turvalisuse tagada paremini ja kiiremini kui USA üksi. Prantsusmaa eriti on rääkinud meremiinide murest. Pärast sõjategevuse lõppu on vaja väin kõigist miinidest puhastada. Just näiteks Prantsusmaal, Belgial ja Hollandil on miinitõrje võime, millega saaks panustada.

Kuid otsus seda kõike teha ei sõltu lõpuks eurooplastest, kuna tingimuseks on seatud rahu USA ja Iraani vahel.

"Jah, Euroopa Liidu olulisus on väga hea küsimus. Kaks aastat tagasi püüdsid Starmer ja Macron moodustada Ukraina tahtekoalitsiooni. Me kõik mäletame, kuidas see lõppes. Põhimõtteliselt pole midagi juhtunud. Minu hinnangul on see sama olukord. Ausalt öeldes, see kriis Pärsia Lahes algas veebruari lõpus ja nüüd me oleme peaaegu aprilli lõpus. Euroopa Liit on ikka vaid arutab ja vaidleb. Minu arvates me oleme praegu veidi ebaolulised. Kõik on juhtunud ilma meieta," lausus Katinas.