Kuigi Sydney olümpiakullast möödub juba 26 aastat, pole aeg Noolt muutnud. Nüüd juba treenerina on ta 2024. aastal Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendiks valitud Kersti Kaljulaidi suhtes erakordselt kriitiline. Esiteks ei saa ta aru, kuhu kaovad tippspordist miljonid eurod. EOK A-, B- ja C-kategooria toetuse saajate seas näeb tema vaid paarikümmet medalipretendenti.

"Me saame 20 inimest kokku. Kui me annaksime neile 100 000 eurot, siis see on kaks miljonit. Aga me räägime 12 miljonist tippspordis. Me ajame kägu selle tippspordi toetusega. Mind kõige rohkem siiralt häirib, kuidas me räägime, et meil on tippspordi jaoks rohkem raha ja kaks miljonit tuli juurde. Ma tegelen peaaegu tippsportlastega. Minu spordikoolis käivad noored, kes on tänasel hetkel omaealiste maailma edetabelis esimene, teine, kolmas või neljas koht. Me räägime umbes neljast-viiest inimesest, kes on omaealiste seas maailma täitsa tipus, aga kõigil on rahad vähenenud. Treeneritel on rahad vähenenud. Ärge ajage saasta suust välja, et raha on kaks miljonit rohkem. Mina, kes ma olen iga päev hallis, näen, et raha läheb spordile vähem. Ma ei ole sellega nõus ja ongi kõik. Ma peangi vastama sellele, et bullshit," rääkis Nool.

"Kas teile tundub, et Team Estonia raha jaotatakse liiga paljude sportlaste peale laiali, ka nendele, kellel ei ole võimalik kunagi olümpial esikümnesse tulla?" küsis "Impulsi" saatejuht Joosep Värk.

"Viimasel aastal on seda süsteemi palju muudetud. Siin oli kaks persooni, kes tegid otsuse. Millele nad juhindusid, ei oska öelda – treenerite ja spordirahva käest ei küsitud. Tehti otsus, võib-olla on see õige ja me näeme seda mõne aasta pärast. Minu isiklik hinnang on, et C-kategooria sportlaste arvu vähendamine on väär. Me raskendame väikeste alaliitude ettevalmistust olümpiamängudeks. Minu hinnangul on olümpiamängude jaoks vaja jälgida kahte momenti: et me saaksime medaleid ja et meil oleks võimalikult laia mastaabiga osalejate arv olümpiamängudel. Erinevad alad näitavad meie spordi keskmist edukat taset," selgitas Nool.

Noole hinnangul on vale, et raha anti juurde A- ja B-kategooria sportlastele, kes nagunii juba medaleid võidavad.

"A-kategooria sportlane Eesti ühiskonnas leiab igal juhul lisatoetajaid. Temal on olemas baas ja ta igal juhul leiab Eesti turult toetajad juurde. Tema tõus on marginaalne võrreldes sellega, kui kelleltki võetakse C-kategooria üldse ära. Ma sain aru, et olümpiakomitee jaoks kergejõustik pole järgnevatel olümpiamängudel oluline. Aga kui kurlingus saab sama palju toetust ja raha sama palju inimesi kui kergejõustikus, siis see võib-olla teeb emotsionaalseks. Kui ETV-l on stuudio ja ühtegi Eesti kergejõustiklast staadionil ei ole, siis on see mage värk," nentis olümpiavõitja.

"Kui palju teid häirib see, mis toimub treeneri kutsekvalifikatsiooni ümber ehk et Tõnis Sildarul seda ei ole ja tänu sellele ei saa ta aastatreeneriks kandideerida?" uuris Värk Noolelt.

"Mind häirib see väga, sest Tõnis Sildaru on tõestanud ennast päris hea treenerina. Kui Kelly Sildaru ei oleks läinud operatsioonile enne olümpiamänge, vaid tugevdanud kaks kuud lihaseid, oleks ta 85-protsendilise tõenäosusega saanud medali. See tähendab, et meil on treener, kes on toonud kolmelt olümpiamängult järjest medali. Meil ei ole Eesti ajaloos mitte ühtegi teist sellist treenerit," ütles Nool.

Treeneri kutsekvalifikatsiooni teemaga tegeleb Gerd Kanter, kes on samuti olümpiavõitja ja maailmameister. Noole hinnangul ei tea Kanter, kuidas medaleid võidetakse.

"Meie jaoks on justkui paber tähtis, aga spordimaailmas on ikkagi tulemus tähtis," ütles Nool.

Olümpiavõitja hinnangul on tippspordis oluline võit, sest ilma autasuta on sportlane harrastaja.

"Tippsportlane on see, kes suudab võita medaleid. Tippsportlane ei ole see, kes naeratab ja räägib, et siit on parem edasi minna ja järgmine kord tuleb parem tulemus. Minu jaoks on see harrastaja, tore sportlane, kes suudab võib-olla olümpianormi täita, aga ei suuda seal mitte midagi korda saata. See ei ole ilmselgelt tippsport. Kui me arvame, et meil ei ole medaleid vaja, nagu president Kaljulaid ütleb, siis see ongi see suundumus. Aga kui treeningmetoodikas ja ettevalmistuses ei ole ideed medalit saada, siis läheb see kaoseks," leidis Nool.

"Te olete toonud välja, et EOK president justkui ei väärtusta piisavalt olümpia hõbemedalit. Kas Erki Noolt pärast Sydney olümpiavõitu oleks huvitanud see, kui palju Tiit Nuudi seda medalit väärtustab?" küsis Värk.

"Ma arvan, et Henry Sildarule ei ole ka oluline, kas keegi surub kätt või mitte. See näitab lihtsalt ühiskonna suhtumist. Loomulikult ei ole see primaarne, kas president surub kätt või õnnitleb. See on inimeste suhete küsimus, aga kui me ei suuda inimestega suhelda, siis oleme vales kohas," nentis Nool.

Nool andis oma hääle EOK erakorralise üldkogu toimumiseks, sest spordirahvas on tema hinnangul rahulolematu. Olümpiavõitja sõnul saadetakse talle arusaamatult palju toetussõnumeid ning helistavad täiesti tundmatud inimesed.

"Ma lihtsalt näen, mis meeleolud on viimase nelja kuu või natuke pikema aja jooksul Eesti spordimaailmas valitsenud. Ma arvan, et on ainuõige teha vahepealne usaldushääletus. Kui see läheb presidendi jaoks positiivselt, on kõik suurepärane," vastas Nool.

Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et see on n-ö vanakooli meeste mäss naispresidendi vastu.

"Tänapäeval ongi kõige suurem kurjategija valge keskealine mees. Tööl käiv mees on ühiskonna kõige suurem kurjategija," märkis Nool.

"Kas vanakooli ja tänapäeva treenerite vahel jookseb siit mingi lõhe?" küsis Värk.

"Mina seda ei näe. Mul on omad sportlased, kes teevad sporti iga päev spordikoolis ja ma arvan, et enamus, kes tahavad olümpiamängudele pääseda, saavad spordist ikkagi ühtemoodi aru," kinnitas Nool.

Kaljulaid lubas oma ametiajal muudatusi, kuid muudatustega kaasneb paratamatult rahulolematus, kui keegi jääb rahastusest ilma.

"Kõige suurem muudatus on see, et sponsorid jooksevad ära. Mõned on veel kohusetundest spordi juurde jäänud, aga juba teist aastat plaanivad lahkuda. Ühtegi sponsorit ei ole juurde leitud, osad on ära läinud ja osad plaanivad ära minna. Kui see on positiivne muudatus, siis palju õnne. Hetkel ei võida Eesti sport sellest protsessist mitte midagi. Kui selline kiusu edasitõmbamine kestab, lendab spordi imidž allapoole. Ma arvan, et EOK imidž ei ole ühiskonnas kunagi nii madalal olnud kui praegu," võttis Nool teema kokku.