Karudele võis seni jahti pidada 1. augustist kuni oktoobri lõpuni. Keskkonnaamet andis igal aastal välja kindla arvu küttimislube neisse piirkondadesse, kus mesikäpad enim pahandusi korda saatsid.

"Nüüd kohtupraktikast lähtuvalt, kuna karu on loodusdirektiivi neljanda lisa liik, mis tähendab ranget kaitsestaatust, siis tema küttimine on lubatud ainult erandite korral, milleks on kahjustuste ennetamine ja vältimine ning ohusituatsioonide vältimine," ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juht Tanel Türna.

Sisuliselt hakkab keskkonnaamet iga kord pärast mesitarude või silopallide rüüstamist vaagima, kas pahandusetegijat võib küttida või mitte. Kuigi populatsiooni piiramise eesmärgil karusid küttida enam ei tohi, ei välistanud Türna, et võib-olla suve lõpus tuleb seda siiski teha.

"Kui meil on karude grupp kolinud asula piiri äärde elama juba. Me ei saa isegi konkreetselt öelda, et seal on tegemist selle ühe konkreetse nuhtlusisendiga, vaid probleem tekib sellest, et karud ja inimesed elavad kõrvuti. See on see koht, kus võiks hakata kaaluma ohusituatsiooni vältimiseks karude arvukuse piiramist," lausus Türna.

Kliimaministeeriumi jahindusnõuniku Aimar Rakko sõnul on karupopulatsiooni ohjamine vajalik, sest vastasel juhul jäädaksegi probleeme lahendama.

"Me oleme konsulteerinud Euroopa Komisjoniga, kes on öelnud, et Eesti riik on natukene liiga rangelt seda direktiivi tõlgendanud. Et direktiiv selliste ülekasvanud populatsioonide puhul annab nõusoleku ka populatsiooni ennast ohjata, et kahjusid ennetada," ütles Rakko.

Aasta alguses saatis ministeerium Euroopa Komisjonile vastava päringu ja lähiajal loodetakse saada selgust, mida looduskaitsedirektiiv lubab.

"Kuidas peaksid liikmesriigid rakendama seda nendes olukordades, kus populatsioon on väga heas seisus ja on ülekasvanud ja nende probleemide tekkimise tõenäosus on väga suur, sest varem või hiljem kuskilt otsast see karikas täis saab ja need probleemid tekivad," rääkis Rakko.

Karude õigust eest seisva Eleri Loppi sõnul ei ole karude arvukuse piiramine võimalik.

Oma kirjalikus vastuses ütles ta, et kui kliimaministeerium nii arvab, siis pole nad läbi lugenud ühtegi kehtivat kohtuotsust ega ka loodusdirektiivi. "See on lubamatu eesmärk ja direktiivi vastane. Loppi sõnul tuleb leida lahendusi kooseksisteerimiseks, vahet ei ole, kas Eestis on karusid 1000 või 900, karu käitub ikka nagu karu ja õnnetusi juhtub nii väiksema kui ka suurema karude populatsiooni juures," sõnas Lopp.

Keskkonnaameti andmetel on kõige suurem tõenäosus inimeste ja karude teede ristumiseks Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka Kesk-Eestis.