"Kindlasti ei olnud riigikogu otsus umbusaldusavaldus prokuratuuri suhtes," lausus Pakosta.

Pakosta selgitas, et viibis ise sel ajal riigikogu saalis ja kuulas õiguskantsleri selgitusi, mis rõhutasid, et prokuratuur saab tegutseda üksnes nende seaduste raames, mida parlament on ise loonud. Ministri sõnul ei näe ta toimunus mingit tragöödiat, vaid pigem seadusandlikku enesepeegeldust, sest riigikogu tegelikult küsimuse alla iseenda tehtud seadused.

"Nagu ka Allar Jõks ja mitmed teised on välja toonud, pani riigikogu tegelikult küsimuse alla iseenda tehtud seadused. Nii nagu õiguskord ja demokraatlik riigivalitsemine ette näevad, on riigikogu ise hakanud neid seadusi nüüd üle vaatama. Mina küll siin mingit tragöödiat või probleemi ei näe, ammugi mitte mingit umbusaldusavaldust. Riigi peaprokurör on seda ka väga kenasti ja tasakaalukalt selgitanud, et ka nemad tõesti ei näe selles mingisugust umbusaldusavaldust," lausus Pakosta.

Pakosta: õigusküsimustes ongi palju tõlgendusi

Pihlakodu kriminaalasja ja prokuratuuri vigade teemal rääkides viitas Pakosta seadusega talle pandud piirangutele.

"Rõhutan üle, et prokuratuuriseaduse järgi on justiits- ja digiministril keelatud sekkuda mistahes moel prokuratuuri tegevusse, olgu see menetluste alustamine või nende läbiviimine," lausus Pakosta.

"See on väga õige paragrahv, et poliitik ei tohi sinna sekkuda," ütles minister.

Pakosta selgitas, et vaidlused selle üle, kus jookseb kriminaalmenetluse alustamise piir, on keerulised ja läbisid mitu kohtuastet, enne kui riigikohus oma lõpliku sõna ütles.

"Selle üle arutlesid paljud kohtunikud ja juristid, kellel oli väga palju erinevaid seisukohti. Alles riigikohtu kriminaalkolleegium tegi täiskoosseisus, pärast ajapikendust, lõpuks otsuse. See otsus kuulub loomulikult täitmisele," sõnas minister.

Pakosta hinnangul ei ole sellises olukorras õige juriste süüdistada, sest peaaegu kõikides uutes õigusküsimustes ongi palju erinevaid tõlgendusi ja arvamusi, mis on tegelikult hea ja demokraatlik.

See protsess on Pakosta sõnul tõestus Eesti riigi toimimisest, kus on prokuratuuri suhtes väga hea kohtulik kontroll ja riigikohus, kes teeb poliitikutest ning prokuröridest sõltumatult õiglasi ja täitmisele kuuluvaid otsuseid.