Kui minna poodi, sealhulgas e-poodi, ja osta mõnelt Eesti ettevõttelt nutitelefon, arvuti või näiteks väline kõvaketas, siis võib lisaks käibemaksu maksmisele arvestada ka sellega, et salvestusseadme hinda on sisse arvestatud ka niinimetatud erakopeerimise tasu.

Erakopeerimise tasu on mõeldud Eesti muusika- ja filmisektorile ehk siis autoritele, esitajatele ja tootjatele. See on omamoodi hüvitis autoritele selle eest, kui arvutikasutaja laeb internetist alla mõne muusikapala või filmi või siis läheb näiteks kontserdile ja filmib seal muusiku etteastet. Kas või lühikese viiesekundilise video enda telefoni, et postitada see sotsiaalmeediasse, selgitas justiitsministeeriumi esindaja.

Igale uuena ostetud nutitelefonile või arvutile on praegu hinda sisse arvestatud selle tasuna 3,50 eurot. Autorite esindajad kirjutasid aga juba kaks aastat tagasi justiitsministrile, et autoritele makstavad tasud on liialt väikesed ja peavad tõusma.

Justiitsministeeriumi sai nüüd valmis ka konkreetse plaani, mille järgi võiksid tasud alates 1. juulist tõusta. Näiteks Eestist ostetud nutitelefoni hinnale võiks lisanduda mitte 3,50 vaid kuus eurot. Autorid koguksid niiviisi iga aasta 900 000 eurot rohkem, kokku 2,3 miljonit eurot aastas.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on kogu erakopeerimise tasu süsteem praegu ebaõiglane ning turgu moonutav. Liidu poliitika- ja õigusvaldkonna juht Keilin Tammepärg rääkis ERR-ile, et autorid peavad saama oma teoste kasutamise eest õiglast tasu, aga seda tasu peaks koguma sealt, kus inimesed päriselt muusikat või filme tarbivad.

"See süsteem on ebaõiglane, sest inimene ostab telefoni, aga me väidame, et ta ei kasuta seda isiklikuks otstarbeks koopiate tegemiseks. Kui ta teebki mõne üksiku koopia – näiteks läheb kontserdile ja teeb laulust video mälestuseks –, siis ta ei kuula seda sealt hiljem uuesti. Kui ta tahab laulu kuulata, läheb ta ikkagi YouTube'i või mõnda muusse tasulisse kanalisse. See tasu on oma olemuselt vana aja jäänuk ajast, mil koopiaid tehti tõesti riiulisse kassetile," rääkis Tammerpärg.

Hiinast nutitelefoni ostes ei saa Eesti autorid mitte mingit tasu

Tammepärg juhtis tähelepanu, et praegune süsteem on Eesti ettevõtjate suhtes ebaõiglane, sest kui inimene ostab telefoni näiteks Hiina veebikaubamajast, siis seal nutitelefoni hinnas sellist tasu ei ole.

Liit märgib kirjas riigile, et tarbijavaates tähendab nutitelefonile määratav erakopeerimise tasu ligi 7,5-eurost hinnalisa koos käibemaksuga, mis on tarbeelektroonika kaubanduses märkimisväärne.

Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel on kõikidest tellitud pakkidest 65 protsenti pärit Eestist ja koguni 35 protsenti välismaalt. Seejuures on kaubagruppide lõikes laiatarbe elektroonika üks populaarsemaid kategooriaid, moodustades ligikaudu 30 protsenti e-ostudest.

Liit juhib tähelepanu, et puuduliku järelevalve tõttu langeb tasumiskohustus ebaproportsionaalselt kohalikele kaupmeestele, samal ajal kui rahvusvahelised veebimüüjad ja mitmed väiksemad e-poed tasu ei maksa.

"Oleme teinud ettepaneku, et kuna kasutus on nii marginaalne, siis võiks autorite õiglase tasu maksta riigieelarvest. Otsustamegi, et kõik Eesti maksumaksjad maksavad selle hüvitise, mitte ei koguta seda nendelt, kes seadmeid ostavad ja suure tõenäosusega kopeerimiseks ei kasuta," ütles Tammepärg.

Uuring: iga kuues inimene laadis internetist muusikat alla

Justiitsministeeriumi nõunik Alex Luik ütles, et see kui palju inimesed kontsertidel filmivad, ei ole teada. Küll aga selgus eelmisel aastal tellitud Turu-uuringute AS-i uuringust, et iga kuues inimene on viimase aasta jooksul vähemalt korra tasuta internetist muusikat alla laadinud.

"See, miks nutitelefoni tasu tõstetakse 3,50 euro pealt kuue euro peale, põhineb uuringu andmetel. Küsiti tarbijate käest, kui palju nad erinevaid seadmeid erakopeerimiseks kasutavad, ja selgus, et nutitelefoni kasutamine selleks otstarbeks on märgatavalt tõusnud," märkis Luik.

Mida teha aga olukorras, kus Hiinast nutitelefoni või arvutit tellides, ei saa Eesti autorid mingit tasu ning see ei kajastu ka toote hinnas?

"See on keeruline küsimus. Kui tarbija läheb veebipoodi ja tellib seadme näiteks Hiinast, ei pruugi see erakopeerimise tasu jõuda tasu kogujani. See on arutelu koht, kas süsteemi saaks muuta tõhusamaks ja ühetaolisemaks ka nende seadmete puhul, mis selliselt Eestisse jõuavad. See küsimus vajab veel läbimõtlemist," ütles Luik.

Valitsuse plaani järgi oleks süle- või tahvelarvutil ning lauaarvutil tasu määr neli eurot seadme kohta, nutitelefonil kuus eurot, salvestusfunktsiooniga teleril 4,5 eurot, välisel kõvakettal 3,5 eurot ning USB-mälupulgal ja mälukaardil 50 senti.