Oluline esmaspäeval, 13. aprillil kell 19.15:

- Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale;

- Putini residentsi ümber paigutati veel seitse õhutõrjesüsteemi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit.

Magyar: sõjas oleva Ukraina liitumine EL-iga on välistatud

Nädalavahetusel toimunud Ungari parlamendivalimiste võitja Péter Magyar kordas esmaspäeval, et ei toeta Venemaaga sõjas oleva Ukraina kiirendatud korras Euroopa Liiduga liitumist.

"Esiteks, me räägime sõjas olevast riigist, on täiesti välistatud, et Euroopa Liit võtab vastu sõjas oleva riigi," ütles ta ajakirjanikele.

Kiiev: Venemaa rikkus vaherahu 10 721 korda

Vene režiimi juht Vladimir Putin andis möödunud neljapäeval käsu relvarahuks. Mõlemad pooled olid nõustunud sellest kinni pidama. Kremli teatel pidi relvarahu kestma 32 tundi, alates laupäeval kella 16-st kuni pühapäeva lõpuni.

Ukraina peastaap teatas esmaspäeval, et rindel registreeriti 10 721 relvarahu rikkumist. Ukraina sõjaväe andmetel rikkus Venemaa relvarahu ainuüksi esimese kuue tunni jooksul 469 korda.

Bathi ülikool teadur Stephen Hall ütles, et Vladimir Putin kuulutas relvarahu välja, et näidata end rahusobitajana.

"See on ka viis, kuidas säilitada oma pehme võimu sidemeid traditsiooniliste vaadete toetajatega, sest on lihavõtted," ütles Hall. 

Peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul rindel 107 lahingut. Kõige ägedamad lahingud toimuvad Pokrovski suunal, kus Ukraina väed tõrjusid 28 Venemaa vägede pealetungi.

Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale

Vaatamata Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pakkumisele pikendada õigeusklik ülestõusmispühade ajaks kehtestatud relvarahu, alustas Venemaa ööl vastu esmaspäeva taas sõjategevust, jättes Tšernigivi oblastis elektrijaama rünnates vooluta tuhanded tarbijad.

Tabamuse saanud ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama kahjustuste tõttu on 12 000 klienti elektrita. Elektrijaama töötajad ei saa selle remonti alustada enne, kuid piirkonnas lõppeb õhuhäire, teatas uudistekanal RBK-Ukraina viitega Tšernihivoblenergo ja Ukraina õhujõudude infole.

Ukraina sõjaväe teate on Vene relvajõud lasknud oma ründedroone ka Zaporižžja, Poltaava, Harkivi ja Dnipropetrovski oblasti suunas. Õhuhäire anti ka Sumõ oblastis, mida vaenlane ründab liugpommidega.

President Zelenski pakutud relvarahu ajal vabastati Venemaa käest 175 Ukraina sõdurit ja seitse tsiviilisikut. Nende hulgas oli haavatuid. Enamikku neist oli vangistuses hoitud alates 2022. aastast.

Putini residentsi ümber paigutati veel seitse õhutõrjesüsteemi

Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini elukoha ümber Novgorodi oblastis Valdais lisati märtsis täiendavalt veel seitse uut õhutõrjesüsteemi Pantsir, millega nende koguarvu tõusis 27-ni, teatas Vene sõltumatu meedia.

Putini õhukaitse tugevdamisest teatanud Raadio Svoboda (Vabadus) jõudis sellele järeldusele pärast satelliidipiltide analüüsi. Kõigi seitsme õhutõrjekompleksi positsiooni ehitus algas samal päeval – 17. märtsil ning  osa torne on praeguseks juba varustatud õhutõrjesüsteemidega.

Nagu Moskva kaitsmise puhul, asuvad ka Valdai ümber paigutatud Pantsirid kahes ringis - väikese ja suure läbimõõduga rõngas. Komplekside paigutamine tornidele, mida asuti märtsis püstitama, on vajalik parema radaripildi huvides: maapinnale paigaldatud Pantsir ei pruugi metsade, maastiku või hoonete tõttu märgata madalalt lendavaid droone.

Radio Svoboda uurimisprojekti Sistema ajakirjanikud on varem teatanud, et Valdai residentsis veedab palju aega ka Putini elukaaslane Alina Kabaeva koos Putini poegadega. Putini enda jaoks on sinna aga ehitatud üks tema Kremli kontori täpseid koopiaid.

Õhutõrje tugevdamine Valdais toimus pärast Venemaa võimude avaldusi väidetavalt toimunud katsetest seda rünnata. Nii ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov 2025. aasta lõpus, et Ukraina üritas rajatist rünnata 91 drooniga. Samal ajal ähvardas Lavrov, et Moskva vaatab ümber oma läbirääkimispositsiooni Ukraina küsimuses ning Putin helistas isiklikult USA presidendile Donald Trumpile ja kurtis juhtunu üle.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Moskva avaldust valeuudiseks, mille eesmärk on katkestada rahuläbirääkimised. Kreml keeldus oma väidete kohta tõendeid esitamast, nimetades kahtlusi hullumeelsuseks. Peagi teatas USA väljaanne The Wall Street Journal, et Luure Keskagentuur (CIA) ei usu Vene versiooni: Ameerika luure andmetel võtsid Ukraina relvajõud sihikule Novgorodi oblastis asuva sõjaväeobjekti, mis ei asu Putini residentsi lähedal. Peagi teatas Trump, et ei usalda Kremlit. "Ma ei usu, et see löök aset leidis. Midagi juhtus läheduses, kuid sellel polnud selle [elukohaga] mingit pistmist," ütles ta.

Samal ajal tugevdab Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) kaitsemeetmeid teiste rajatiste ümber. Märtsi keskel sai teatavaks, et FSB plaanib laiendada turvatsooni Sotšis asuva Botšarov Rutšei residentsi ümber. Eriteenistuse korralduse eelnõu kohaselt kehtestatakse umbes kolme ruutkilomeetrise ala lähistel piirangud, sealhulgas keelatakse droonide lennutamine, mitmete objektide ehitamine ja muu tegevus.

Projekti Sistema andmetel veetis Putin enne sõda Sotšis iga aasta umbes kuu. Kuid alates 2023. aastast, kui Ukraina droonid hakkasid sinna välja lendama, vähendas ta järsult lõunas viibimist. Informeeritud allikas ütles väljaandele, et Putin hakkas oma elu pärast kartma. Lisaks teatas The Moscow Times viitega kahele kõrgele ametnikule ja Kremlile lähedasele allikale, et ta hakkas avalike väliürituste ajal kandma soomusvesti.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 312 140 (võrdlus eelmise päevaga +960);

- tankid 11 861 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 386 (+2);

- suurtükisüsteemid 39 915 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1728 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1346 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 235 394 (+1528);

- tiibraketid 4517 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 89 099 (+185);

- eritehnika 4123 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.