Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 5. märtsil kell 17.55:

- Saraatovi oblastit tabas Ukraina võimas õhurünnak;

- Zelenski: Družba torujuhe hakkab tööle alles nelja kuni kuue nädala pärast;

- Ukraina on valmis olukorra paranemisel kolmepoolseks kohtumiseks;

- Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 900 sõdurit.

Zelenski: Družba torujuhe hakkab tööle alles nelja kuni kuue nädala pärast

Vene rünnakutes kahjustada saanud Družba torujuhe, mis pumpab Vene naftat Euroopasse, hakkab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul taas tööle alles nelja kuni kuue nädala pärast.

"Praeguse info kohaselt saab naftajuhtme töökorda kuu kuni pooleteise kuuga, aga see ei tähenda, et kõik hävitatu täielikult taastatakse," ütles Zelenski valitsusametnikega toimunud kohtumisel, kus osalesid ka ajakirjanikud.

Ukraina president ütles, et isiklikult eelistaks ta torujuhet üldse mitte tööle panna, kuid tunnistas, et see on vajalik Ukrainale mõeldud 90 miljardi euro suuruse EL-i laenu avamiseks, mille andmist Ungari takistab.

Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27

Ukraina merevägi teatas neljapäeval, et tulistas Musta mere kohal alla Venemaa helikopteri Ka-27.

Venemaa ja Ukraina vahetavad 5.-6. märtsil 500 sõjavangi

Venemaa tippläbirääkija teatel vahetavad Moskva ja Kiiev neljapäeva ja reede jooksul kumbki 500 sõjavangi.

Venemaa kaitseministeeriumi sõnul on esimesed 200 vangi mõlemalt poolelt juba vahetatud.

"Toimub sõjavangide vahetus Ukrainaga. 500 vangi 500 vastu," kirjutas Venemaa läbirääkija Vladimir Medinski Telegramis, lisades, et selles lepiti kokku Genfis toimunud kolmepoolsetel kõnelustel Venemaa, Ukraina ja USA vahel, kus otsiti konfliktile lahendust.

Saraatovi oblastit tabas Ukraina võimas õhurünnak

Venemaa Saraatovi oblasti kahte suurimat linna tabas ööl vastu neljapäeva Ukraina võimas õhurünnak, mida oblasti juht nimetas aasta suurimaks.

Saraatovit ja selle naaberlinna Engelsit, kus asub Vene strateegiliste õhujõudude lennuväli, raputas üle kuuekümne võimsa plahvatuse. Samal ajal kui kohalikud võimud püüdsid elanikke rahustada, möllasid piirkonnas tulekahjud ja mõned rajoonid jäid elektrita, kirjeldas toimunut Ukraina uudistekanal RBK-Ukraina neljapäeva varahommikul Vene meediale viidates.

Droonirünnak algas umbes kell 23.00 ja kestis mitu tundi. Pealtnägijate sõnul oli taevas linnade kohal sõna otseses mõttes plahvatustest ja õhutõrjetegevusest valge. Kohalikud elanikud loendasid vähemalt 60 plahvatust.

Rünnaku tagajärjel puhkes ühes Saraatovi rajoonis ulatuslik tulekahju, mida ei saadud mitu tundi kontrolli alla. Nii Saraatov kui selle vastas, Volga jõe teisel kaldal asuv Engelsi linn jäid kahjustatud elektriliinide tõttu osaliselt elektrita.

Oblasti kuberner Roman Busargin nimetas rünnakut aasta suurimaks. Ametlike teadete kohaselt sai kolm inimest surma ja kahjustada sai ka tsiviilinfrastruktuur.

Kuigi Venemaa kaitseministeerium teatas 48 drooni allatulistamisest, väidavad Ukraina allikad, et tabati regiooni kahte tähtsaimat objekti.

Nii sai tabamuse Saraatovi naftatöötlemistehas, kus puhkes ulatuslik tulekahju.

Rünnati ka Engels-2 lennuvälja, kus on Venemaa strateegiliste pommitajate Tu-95MS baas.

Ukraina on valmis olukorra paranemisel kolmepoolseks kohtumiseks

Ukraina on valmis rahukõneluste uueks vooruks USA ja Venemaaga niipea, kui julgeolekuolukord seda võimaldab, teatas kolmapäeval oma igaõhtuses videopöördumises president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski arutas suhtlust Ameerika poolega Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Rustem Umeroviga ning rõhutas Ukraina valmisolekut kolmepoolseks diplomaatiliseks tööks kohe, kui julgeolekutingimused seda võimaldavad.

"Rääkisin Rustem Umeroviga tema suhtlusest Ameerika poolega. Jätkame suhtlust Ühendriikidega praktiliselt igapäevaselt," sõnas riigipea.

Presidendi sõnul ei ole praegu Iraani ümber toimuva olukorra tõttu vajalikke signaale kolmepoolse kohtumise pidamiseks.

"Kuid niipea, kui julgeolekuolukord ja laiem poliitiline kontekst lubavad meil kolmepoolset diplomaatilist tööd jätkata, siis seda ka tehakse. Ukraina on selleks valmis," rõhutas Zelenski.

Samuti tänas riigipea luuret, presidendikantseleid ja teisi teenistusi astutud sammude eest, mis teevad võimalikuks edasised vangidevahetused.

"Töötame selle nimel, et tuua kõik oma inimesed Venemaa vangistusest koju. Loodame headele uudistele," sõnas Zelenski.

Riigipea pidas kolmapäeval ühtlasi ülemjuhataja peakorteri koosoleku, mille käigus arutati rindel valitseva olukorra, aktiivsete operatsioonide tagamise ja riigikaitsega seotud küsimusi, edastas uudistekanal Ukrinform.

"Pidasin peakorteri koosoleku rinde, Ukraina aktiivsete operatsioonide tagamise ja meie kaitsega seotud küsimustes," ütles Zelenski.

Riigipea rõhutas, et Ukraina positsioonid rindejoonel, kaitsetootmine ja võime nurjata Venemaa plaane moodustavad riigi tugevuse vundamendi suhetes võtmepartneritega ning tugevdavad Ukraina diplomaatiat.

"Tänan iga Ukraina sõdalast, kes tagab Ukrainale tõeliselt tugevad positsioonid," toonitas president.

Zelenski sõnul anti koosolekul vastavad juhised kaitseminister Mõhhailo Fedorovile ja väejuhatusele.

Ukraina riigipea märkis varem päeval, et Venemaa väed on teatud rindelõikudes nõrgemaks jäänud.

Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva

Ukraina ööl vastu esmaspäeva korraldatud õhurünnakus Venemaa Novorossiiski sadamale sai pihta miinitraaler ning tõsiselt kahjustada said ka kaks allveelaevatõrjelaeva, teatas Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) kolmapäeva õhtul.

Lisaks said rünnakus Musta mere äärsele sadamale, mille SBU viis läbi koostöös Ukraina kaitsejõududega, surma kolm Vene mereväelast ja vigastada veel 14 inimest, teatas allikas.

Kahjustada saanud laevad olid miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov, täpsustas uudistekanal UNN viidates SBU allikale.

UNN-i andmeil tabas Novorossiiski sadamapiirkonda kokku 200 Ukraina drooni.

Tulekahju Novorossiiski sadamas kestis allika sõnul terve ööpäeva.

Sama rünnak kahjustas ka kuut seitsmest naftalaadimispunktist Šesharise naftaterminalis, sadama infrastruktuuri, õhutõrjesüsteemi S-300 PMU-2 Favorit juhtimisradarit 30N6E2 ja õhutõrje raketisüsteemi Pantsir-S2.

UNN vahendas samas ka Ukrainat toetava partisaniliikumise Krimmi tuul (Crimean Wind, Krõmski Veter) teadet, mille analüütikute hinnangul võis rünnakus tabamuse saada kokku viis Vene sõjalaeva, teiste hulgas ka Admiral Grigorovitši klassi fregatt, mis kannab ka tiibrakette Kalibr.

"Venemaa sõjaväeobjektidel ei ole turvaalasid. Nii kaua, kui Venemaa peab Ukraina vastu sõda, ei ole tal kusagil rahu – ei merel, maal ega tagalas," ütles SBU allikas.

Novorossiiskist on pärast Ukraina korduvaid rünnakuid okupeeritud Krimmis asuvate Vene mereväebaaside vastu saanud Vene Musta mere laevastiku keskne baas, mis on suurendanud selle tähtsust nii sõjalise kui ka logistilise keskusena, märkis väljaanne The Kyiv Independent.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 900 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 270 400 (võrdlus eelmise päevaga +900);

- tankid 11 727 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 24 142 (+7);

- suurtükisüsteemid 37 915 (+41);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1667 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1319 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 348 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 158 381 (+1950);

- tiibraketid 4384 (+0);

- laevad/kaatrid 30 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 81 434 (+210);

- eritehnika 4079 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.