Kultuuriministeeriumi teatel suurendatakse seadusega rahvusraamatukogu rolli rahvaraamatukogude toetamisel, et pakkuda üleriigilist tuge teenuste arendamisel, nõustamisel ja ühiste lahenduste loomisel. See aitab ministeeriumi teatel tugevdada rahvaraamatukogusid 78 kohalikus omavalitsuses, kogu raamatukoguvõrku tervikuna ja arendada kasutajatele ühiselt üleriigilisi teenuseid. 

Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm ütles uut seaduseprojekti kommenteerides, et raamatukogud on rahvaraamatukogude seaduse kaasajastamist väga pikalt oodanud, seega on eelnõule valitsuse heakskiidu saamine ja riigikokku edasi liikumine oluline samm, kuid see ei tähenda, et ta kõigega nõus oleks.

"Protsess on olnud pikk ning arutelusid on olnud palju. Eelnõus on regulatsioone, mis on raamatukogudes väga oodatud, ning on ka selliseid, kus ma kultuuriministeeriumi põhjendustega ei nõustu. Näiteks leian, et eelnõu kirjutab liialt ette, kuidas kohalik omavalitsus peab oma raamatukogu tegevust korraldama," lausus Holm.

Holm lootis, et riigikogu komisjonides ja suures saalis saab rahvaraamatukogu seaduse eelnõu sisuliselt läbi arutatud ja vaieldud, et saavutataks raamatukogu kasutajatele üle Eesti parim lahendus.

"Uus seadus muudab oluliselt seniste maakonnaraamatukogude tegevust ning nendest piirkondadest pärit riigikogu liikmetel tasuks veenduda, milline on ümberkorralduste mõju kohalike inimeste raamatukogukasutusele. Raamatuaasta lugemisuuringu tulemused on välja toonud raamatukogude olulisuse, seega tuleks riigil ka seadusega rahvaraamatukogudele jõudu juurde anda," lausus Holm.

Teine asi, mida Holm loodab, on see, et riigikogu suures saalis arutataks läbi riigi toetus raamatute hankimiseks, mis ei ole aastaid tõusnud ja mida eelmisel aastal kärbiti.

"2025. aastal vähendati teavikute toetust viis protsenti ehk 2 025 000 eurolt 1 873 750 eurole. Selle aasta toetus on sama mis 2025. aasta oma. Väga suurel osas omavalitsustest ei olnud võimalik seda miinust kompenseerida ning seega seal siis oligi vähem raha raamatute ostmiseks," lausus Holm.

Keskse komplekteerimise plusse veel ei paista

Viljandi linnaraamatukogu direktor Reet Lubi sõnas, et asi, milles tema jäi eelnõu praeguse versiooni puhul erimeelele, oli riikliku komplekteerimistoetuse andmine rahvusraamatukogu kätte. 

"Et komplekteerimine hakkab käima läbi rahvusraamatukogu, tekitab meile ühe lisalüli juurde ning ma ei näe praegu põhjust, miks see nii peaks olema," lausus Lubi.

Lubi selgitas, et praegu tuleb teavikute raha, mida riik iga elaniku kohta eraldab, maakonnaraamatukokku, kus see jagatakse vastavalt elanike arvule ära maakonna eri omavalitsuste vahel.

"Minu ettepanek oli juba mitu aastat tagasi, et see raha võiks tulla täpselt samamoodi otse igasse kohalikku omavalitsusse. Kuna uue seaduse järgi hakkab igas kohalikus omavalitsuses olema üks raamatukogu koos harukogudega, on need asutused piisavalt suured. Neil on vaja inimest, kes komplekteerimisega tegeleb, ning kohaliku omavalitsuse raha raamatute ostmiseks jääb nii ehk naa kohaliku raamatukogu kätte. Mulle on arusaamatu, miks seda raha lahku lüüakse ja tekitatakse juurde üks lisalüli," lausus Lubi.

Ministeerium on selgituseks öelnud, et püüab teha rahvaraamatukogudele asja võimalikult lihtsaks. 

"Kuid nad ei ole suutnud esitada argumente, mille põhjal ma saaksin aru, et see tõesti meile lihtsamaks muutub. Praegusel hetkel ma seda ei näe," sõnas Lubi.

Lubi märkis ka, et kuigi riigitöötajad koondatakse kõigist maakonnaraamatukogudest, siis tegelikult on ikkagi vaja inimest, kes komplekteerimisega tegeleb, kuid nüüd ei tule tema palk enam riigilt, vaid selle peab maksma omavalitsus.

Sarnaselt Holmile märkis Lubi, et riikliku raamatute ostmise summa vähenemine on probleem.

"Kui kuuleme uudistest, et uuringute järgi täiskasvanute funktsionaalne lugemisoskus väheneb, on raamatukogud just need kohad, kus saab lugemisharjumust parandada ja kus me aitame inimestel e-riigi teenustega hakkama saada. Selles valguses on igasugune raha vähenemine meie jaoks tegelikult murettekitav," lausus Lubi.

Kaasatud on, kuid murekohad jäid

Haapsalu raamatukogu direktor Janne Tenson märkis, et eelnõu kokkupanemisel on raamatukogude arvamust küsitud praktiliselt igal etapil, nii et kaasamine on olnud väga positiivne.

"Eks raamatukogudes on siiski jätkuvalt teatud murekohti. Meid kui Läänemaa maakonna keskraamatukogu mõjutab riigipoolse toetuse kaotamine neljale ametikohale tõenäoliselt tugevamalt kui teisi. Mõistan küll selle muudatuse vajadust, kuid esialgu tekitab uus seadus meile segadust ja toob murekohti esile, sest peame sisuliselt leidma sama summa koostöös omavalitsusega, mis on praegu raskendatud," lausus Tenson.

Tenson loodab, et leiab koostöös kohaliku omavalitsusega lahenduse, et raamatukogu ei peaks ühestki töötajast loobuma, kuigi teatavaid ümberkorraldusi tuleb ilmselt siiski ette võtta.

"Keskseks muutuv komplekteerimine on samuti üks murekohti, sest praegu oleme maakonna keskraamatukoguna ise oma maakonnas komplekteerijad. Meil töötab siin kaks inimest, kes tegelevad kogu Läänemaa – sealhulgas Lääne-Nigula, Haapsalu ja Vormsi raamatukogude – komplekteerimisega," lausus Tenson.

Üks mure on seotud raamatu teekonnaga. "Praegu käib meil kõik üsna kiiresti: tellime esmaspäeval, saame kätte neljapäeval ja raamat jõuab peaaegu samal nädalal lugejani. Keskse komplekteerimise puhul on meil hirm, kui kiiresti raamat kohale jõuab. Lubatud on küll nädalat, aga me pole selles olukorras varem olnud ja eks praktika näitab," lausus Tenson.

Meile on oluline, et autonoomia säiliks – tahaksime ise valida ja ideaalis raamatut enne ostmist ka katsuda, lisas raamatukogujuht.

Tenson märkis, et Haapsalus on sisuliselt vaid üks raamatupood, mille sooduskampaaniaid on raamatukogu seni saanud ära kasutada. "Kui näeme, et lugejale oluline teavik on soodusmüügis, oleme saanud lubada endale ka teise või kolmanda eksemplari. Kuidas see kõik uue süsteemi järgi välja nägema hakkab, me veel täpselt ei tea," lausus Tenson.

Rahvaraamatukogu seaduse ja Eesti rahvusraamatukogu seaduse muutmise eelnõu jõustumise uued tähtajad on kavandatud järgmise aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks.