Kolimine rahvusraamatukogu kogudes käib juba mitu kuud, praegu tõstetakse riiulitele raamatuid 14. hoidlas. Kokku on raamatukogus 22 hoidlat, kuhu tuleb 3,4 miljonit teavikut ära mahutada. Hoidlaid kolivad rahvusraamatukogu enda töötajad graafiku alusel, ikka paarikaupa ja paar tundi jutti.

"Kolimise tempo ei saagi väga suur olla, sest see ikkagi võtab natuke aega, et jälgida seda järjekorda ja kõike. Meie jaoks on praegu täitsa optimaalne. Ise ma arvestasin tagasi, et me kolime kaheksa kuni kümme kuud. Praegu täpselt nii lähebki," lausus rahvusraamatukogu peavarahoidja Kaire Lass.

Teavikute kolimiseks on raamatukogu arvestanud aega septembri lõpuni, seejärel alustavad spetsialistid järelkontrolli, et olla kindel, et iga väärtuslik raamat ikka õigesse kohta sai. Kogu kolimise ja remondi aastate jooksul on rahvusraamatukogu väärtuslikust kogust lugejatele kättesaadav vaid murdosa, umbes 150 tuhat raamatut. Sellest tuntakse puudust.

"Nüüd me tegelikult oleme kasvatanud ühe põlvkonna noori üles, kes ei teagi, mis tähendab rahvusraamatukogus käia lugemas ja referaate tegemas, nii et ma arvan, et see on väga oluline, et raamatukogu saaks avatud nii kiiresti kui võimalik," sõnas Eneken Laanes.

"Suurema osa teavikutest saab kätte akadeemilisest raamatukogust, aga niikuinii on rahvusraamatukogu oma lugejaskonnaga ja puhvetitega väga armas, väga omapärane koht," sõnas koduloolane Josef Kats.

Ehkki ürituste korraldamiseks on rahvusraamatukogu juba mitu kuud avatud, siis lugemissaali ei lubata enne järgmise aasta 29. maid toimuvat avamist.

"Oli suur pingutus kõigepealt, et rekonstrueerimine ehk siis hoone enda ehituslik valmimine saaks vajalikud katteallikad ning seejärel järgmine oligi see, et ka sisustus. Ainult rekonstrueeritud hoone ilma sisuta ei saa avalikkusele teenust pakkuda," ütles rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel.

Põhjus, miks mööbel nii aeglases tempos kohale jõuab, seisneb valitsuse otsuses sisustusele vajalik 16 miljonit eurot eraldada kahe aasta jooksul.

"Tõesti selle hoone suured lugemissaalid avanevad siis, kui hoone tervikuna valmib. Meil on siin mitu protsessi korraga käimas, et esimene osa oli Eesti kultuuripärandi tagasi kolimine ja selle järel hakkab kogu aeg tuleb järjest hangete kaupa seda sisustust siia sisse," sõnas Öövel.

Kas oleks võimalik suletud kogud lõpptähtajast varem kasvõi osaliselt avalikkusele avada, Öövel lubadust ei anna.

"Tagasikolimise protsessis, ma usun, meie meeskond on juba praegu ootusi päris palju suutnud ületada, nii et püüame kogu aeg, et oleks võimalikult kindel, et see avamine saab olema avamise vääriline," ütles Öövel.