Juba 2010-ndatel liikunud plaan, et riigi käes peaks olema kogu gümnaasiumiharidus, sai konkreetsema raami aastal 2021, mil valitsus kiitis heaks haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, kus oli kirjas, et vastutuse jagamine keskhariduse tasemel tuleb muuta selgemaks ja enam vastutust tuleb anda riigile.

Ka 2022. aasta kevadel avaldatud riigikontrolli auditis on selgelt kirjas, et "HTM on seisukohal, et riigile keskhariduse eest vastutuse andmine on oluline nii gümnaasiumivõrgu kui ka kogu ülejäänud haridusvõrgu kujunemisel".

Ministeeriumil ongi valmimas vastava seadusemuudatuse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

Praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lubab gümnaasiumi pidada nii riigil kui ka omavalitsusel ning seega lubab seadus keskharidust pakkuda ka nendel omavalitsustel, kus õpilaste arv pidevalt väheneb. Seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse nii-öelda selgroog ongi, et gümnaasiumite pidamise õigus antakse aastaks 2035 riigile ja omavalitsustele jääb põhihariduse pakkumise ülesanne, ütles ERR-ile haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Henry Kattago.

"Omavalitsused on välja toonud, et kõige olulisem oleks luua õigusselgus, et kas riik on valmis muutma põhikooli ja gümnaasiumi seadust ja teisi õigusakte selliselt, et keskhariduse tagamise ülesanne aastaks 2035 oleks riigil ja põhiharidus jääks omavalitsuste korraldada," ütles Kattago.

Praegu käib muudatuste viimistlemine, et omavalitsustega oleks võimalik esimesed katseprojektid käivitada halduslepingu mudeli katsetamiseks, lisas ta.

Läbirääkimised käivad Põltsamaa vallaga ja Pärnuga. Põltsamaa on öelnud, et nemad on valmis katsetama. Haldusleping ise tähendab seda, et gümnaasium jääb küll linna või valla pidada, aga riigiga sõlmitakse leping, millega riik seab oma kriteeriumid, millele gümnaasium peab vastama, lausus Kattago.

"Et ta oleks olemuslikult sarnane riigigümnaasiumiga, pakuks sarnast õppekvaliteeti ja õppekeskkonda. Seal oleksid kvalifitseeritud õpetajad ja nii edasi," ütles ta.

Halduslepinguid hakatakse kasutama seetõttu, et väljatöötamiskavatsusega jõuti arusaamale, et kõiki munitsipaalgümnaasiume ei ole mõtet hakata riigistama ning pigem on nende gümnaasiumide puhul, mis on elujõulised ehk piisava arvu õpilaste ja õpetajatega ning korralike hoonetega, mõistlik sõlmida haldusleping, nentis Kattago.

Läbirääkimised Tallinnaga on alles algusjärgus

Kui aastaks 2035 siirdub keskharidus tõesti riigi kätte, siis puudutab see loomulikult ka suurimat omavalitsust, Tallinna, kus õpilaste vähese arvu probleemi otseselt pole. Haridusministeeriumil on omad plaanid juba mõnevõrra paigas ning praegu toimuvad linnavalitsusega kohtumised, et saada aru nende tulevikuprognoosidest ja vajalikest tegevustest, ütles Kattago.

Tallinna linnavalitsuse tegevusprogrammis on kirjas, et selle aasta lõpuks on HTM-iga kokku lepitud gümnaasiumihariduse ülevõtmise kava. Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu ütles ERR-ile, et tema julge praegu kinnitada, et aasta lõpuks kõik detailid paika saavad.

"Tõepoolest, eesmärk on, et leida ühine keel, aga kõik need detailid on praegu veel väga algusjärgus ja vajavad läbirääkimist.  Me oleme vahetanud ministeeriumiga infot, mis puudutab Tallinna demograafiat, et me saaksime ühtmoodi aru, millised on Tallinna haridusasutuste vajadused tulevikus," lausus Rundu.

"Seal on erinevaid nüansse, mis ei puuduta ju ainult gümnaasiumiharidust, vaid ka täiskasvanuharidust, osati ka kutseõpet. Need on kõik sellised küsimused, mis veel on avatud," lisas ta.  

Haridusministeeriumi eesmärk on, et praegusest oluliselt suurem osa põhikooli lõpetajatest valiks Tallinnas keskhariduse koos ametiõppega ehk kutsehariduse. "Et nad oleksid hiljem tööturul ja ühiskonnas konkurentsivõimelised," nentis Kattago.

Rundu sõnul on neile teada riigi eesmärk kutseharidust populariseerida ja sellega pole pealinnal probleeme, aga Tallinnale teeb muret erivajadustega noorte tulevik ja karjääriväljavaated.

"Millele kindlasti on oluline ka kutsehariduse ümberkorralduse vaatest otsa vaadata ja neile pakkuda rohkem perspektiive. Tallinn on oma rakendusliku kolledži juures avanud erialasid, mis ongi mõeldud haridusliku erivajadustega noortele, aga kindlasti neid õppekohti on rohkem vaja ka Tallinnas," lausus ta.

Plaani järgi jääb Tallinnas gümnaasiume päris palju vähemaks

Tallinnas on haridusministeeriumi andmetel praegu koguni 42 linnale kuuluvat gümnaasiumi. Haridusministeerium näeb, et pikas perspektiivis peab Tallinna gümnaasiumivõrk kindlasti konsolideeruma ehk nii suurt arvu gümnaasiume pealinn tulevikus kindlasti ei näe.

"Arvestama peab, et Tallinnas õpib täna ligi 12 000 gümnasisti, mis on 40 protsenti kõigist Eesti gümnasistidest ehk et gümnasiste ongi Tallinnas palju. Aga kui vaadata neid gümnaasiume, siis seal on ka väiksemaid, näiteks 72 gümnasistiga koole. Suurimas on veidi üle 400 õpilase, samas riigigümnaasiumites õpib 1080 õpilast ehk et optimumi Tallinnas täna munitsipaalgümnaasiumi poolel saavutatud ei ole," lausus Kattago.

Tallinnas on praegu kolm riigigümnaasiumi ning neljas peaks paari aasta pärast avama uksed Lasnamäel. Tulevikus võiks neid mõni rohkem olla, praegu linnale kuuluvaid gümnaasiume aga märkimisväärselt vähem, leitakse HTM-is.

"Me arvame enda prognoose vaadates, et Tallinnas oleks optimaalne seitse riigigümnaasiumit, pluss Harjumaa riigigümnaasiumid (neid on neli – toim.) ja lisaks (kutseharidus)kolledžid. Ja võib-olla jääb kümmekond erisusega gümnaasiumi a la prantsuse lütseum või seda tüüpi koolid. Siis peaks olema nõudlus rahuldatud," lausus Kattago.

Rundu nimetas seda mõttekäiku spekulatiivseks ning tema sõnul ei tohiks unustada, et osa gümnaasiume toimivad Tallinnas rahvusvaheliste lepingute alusel, lisaks on Tallinnas väga pika traditsiooniga ning eri profiilidega koole.

"Meie ei ole veel selliste numbriteni jõudnud Aga kindlasti me arvestame ka linna demograafiaga. Neid numbreid ma rohkem ei tahakski kommenteerida, see on natuke spekulatiivne lähenemine ja meile ei ole neid numbreid veel tutvustatud," ütles ta.

Alla 100 õpilasega gümnaasiume on Eestis kümneid ja kümneid

Senikaua, kuni seadusemuudatust pole tehtud, on omavalitsustel õigus väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiosi edasi pidada. Ja selliseid gümnaasiume pole üldse vähe: kui Eestis on sel õppeaastal kokku 153 gümnaasiumi, millest 99 on munitsipaalgümnaasiumid, siis alla saja õpilase on 61 gümnaasiumil.

"Me oleme pannud omavalitsustele südamele, et kui gümnaasiumiõpilaste arv alla saja on juba pikemat aega olnud, siis ikkagi tõsiselt mõeldaks, millised on koolivõrgu ümberkorraldamise võimalused või koostöökohad riigiga, et piirkonna põhikooli lõpetajatele saaks ka tulevikus pakkuda kvaliteetset keskharidust," lausus Kattago.

Ka mõne aasta tagune riigikontrolli audit tõi välja, et koolivõrgu korrastamine ehk väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiosade sulgemine ei ole kulgenud kavandatud tempos.

"Eestis on gümnaasiumite arv vähenenud, aga mitte oodatud ulatuses /.../ Vahe-eesmärgina oli kavas 2020. aastaks vähendada statsionaarses õppes üldkeskhariduse omandamise võimalust pakkuvate koolide arvu 202-lt umbes sajani. 2020/2021. õppeaastal tegutses 158 kooli," märkis riigikontroll.

Riik kohalikke gümnaasiume sulgeda ei saa, seda saavad teha ikkagi ainult vallad-linnad, ütles Kattago.

"On omavalitsusi, kes on koolivõrgu otsused julgenud ära teha – on vaadanud numbreid, prognoose, arvestanud realistlikult oma võimalustega. Ja loomulikult on ka neid, kes veel kaaluvad ja analüüsivad ja räägivad veel kogukondadega läbi. Eks see kõik sõltub ka poliitilistest tahtest lõpuks, kuidas volikogud otsustavad. Riigi vaatest ei ole võimalik vahetult kuidagi sundida kedagi koolivõrku omavalitsuses ümber korraldama," lausus ta.

Rundu märkis, et Tallinna eesmärk on, et ka peale aastat 2035 oleks pealinnas mitmekesine haridusvõrk ja seetõttu ei pooldata HTM-i arusaama, et kõik omavalitsused peaksid nii-öelda riigigümnaasiumi mudeli üks ühele oma koolidesse halduslepingutega üle võtma.

"Me seda nägemust sellisel kujul ei jaga. Tallinna haridusvõrk on väga mitmekesine. Samamoodi riigigümnaasiumitel on väga eripärased profiilid ja seda mitmekesist haridusvõrku me soovime hoida. Ja kindlasti on ka see üks lähtepunkt läbirääkimistel ministeeriumiga," lausus ta.

Et eelnõu valmimiseni kulub veel aega, jääb see mõne järgmise riigikogu koosseisu menetleda, kui järgmisel valitsusel on poliitiline konsensus olemas, et selle teemaga edasi liikuda ja seadusemuudatused riigikogule esitada, ütles Kattago.