Veel pole selge, millistesse NATO idatiiva riikidesse ameeriklaste väed liiguksid, kuid The Wall Street Journali artiklis on mainitud Poolat, Rumeeniat, Leedut ja Kreekat. Kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul võiks Eesti kasuks rääkida nii täiendavate relvasüsteemide hankimine USA-st kui ka valmisolek Hormuzi väina avamise üle arutada.

"Need kindlasti, ma arvan, on olnud signaalid, mis on Pentagonis õigesse kohta jõudnud, aga kindlasti ei ole praeguseks Pentagon kellelegi riikidest saatnud ettepanekut või otsust, et me nüüd otsustame siit ära minna või otsustame siia midagi juurde tuua," lausus Pevkur.

Vägede ümberpaigutamine oleks väidetavalt üks võimalus nende liitlaste karistamiseks, kes ei toetanud USA sõda Iraanis. Lisaks pole välistatud USA baasi sulgemine mõnes Euroopa riigis, näiteks Hispaanias või Saksamaal. Samas pole need plaanid rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Kristi Raigi sõnul sõjaliselt läbimõeldud.

"Väga olulised on baasid Saksamaal, ka Lõuna-Euroopas ja neid USA vajab oma sõjaliste operatsioonide teostamiseks, näiteks Lähis-Ida regioonis ja Aafrikas. Neid ei ole lihtsalt võimalik NATO idatiivale ümber paigutada ja neid samu funktsioone siit regioonist katta," ütles Raik.

Vägede ümberpaigutamine peaks riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani arvates toimuma operatiivvajaduste alusel ehk kui eile oldi Hispaanias, siis see ei tähenda, et homme ärgatakse Paldiskis.

"Esiteks peaks oma plaanid tegema kaitseplaneerijad nii NATO-s kui ka riikides, kuhu siis vägesid planeeritakse. Samuti nendes riikides, kust väed välja tõmmatakse. See tähendab majutust, treenimis- ja harjutamisvõimalusi, polügone, ka tõenäoliselt sotsiaalküsimused," sõnas Laneman.

Laneman lisas, et see on kindlasti mahukas ja aeganõudev protsess. Kaitseministri sõnul on Eesti aga igal juhul valmis liitlaste suurema kohalolu nimel rohkem panustama. Vajadusel luuakse ajutisi lahendusi või mängitakse asjad ümber.

"Tuletan meelde, et me oleme ise rajamas täiendavaid linnakuid. Me oleme Narva linnakut rajamas ja kui peaks olema siis vajadus kiireloomuliselt meie enda võitlejaid rohkem viia Narva ja näiteks liitlasi hoida koos Tapal, siis see võimekus meil lähiaastatel kindlasti tekib, nii et meie oleme valmis, kui liitlased peaksid tahtma meile rohkem tulla," lausus Pevkur.