Tallinn lubab huvihariduse hinnatõusu leevendamiseks lahendusi leida

Paljud Tallinna huvikoolid tõstavad sügisest õppemaksu, samas kui linnavalitsuse töö aluseks olev koalitsioonilepe seab sihiks huvihariduse kättesaadavuse parandamise. Linnavalitsus arutab, kas mõelda välja mõni toetusmeede või hinnad edaspidi mõneks ajaks külmutada ning nõu peetakse ka inimarengu aruande autoritega.
Tallinnas suurenevad sügisest lapsevanemate kulud laste huviharidusele, sest hinnatõus on ootamas mitmeid linnale kuuluvaid huvikoole. Näiteks tõuseb kuutasu Tallinna kunstikoolis ning Nõmme ja Tondiraba huvikoolis ning tõenäoline on ka muusikakoolide õppemaksu tõus.
Samas lubab detsembri hakul sõlmitud Keskerakonna ja Isamaa koalitsioonilepe arendada ja parandada huvihariduse kättesaadavust ning veebruaris avaldatud inimarengu aruanne sedastab, et kui huviharidus on kättesaadav võimalikult paljudele noortele, aitab see teismeliste õigusrikkumisi ennetada.
Tallinna hariduse abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond) ütles ERR-ile, et huvihariduse kättesaadavus on ka linnavalitsuse fookusteema. Haridusameti andmed näitavad tema sõnul, et viimase viie aasta jooksul on Tallinna linna panus huvikoolide eelarvesse kasvanud ligi 70 protsenti ehk enam kui 5,1 miljoni euro võrra.
Abilinnapea lisas, et arvestatakse ka inimarengu aruandes toodud järeldustega ning linnavalitsus on seda teemat ka koostöös aruande koostajatega ümarlaual arutanud.
"Leppisime kokku, et kui algandmestik on kogutud, jätkame arutelusid, sest ilma seda analüüsi kasutamata ei saa me jätkusuutlikult huvihariduse kättesaadavust juhtida," sõnas Kante.
Tema hinnangul tuleks juba ennetavalt ehitada üles süsteem, mis toetaks õpilasi laiemalt, näiteks võiks huviharidus ja formaalharidus olla lõimitud, et üksteist toetada.
"Leppisime kokku, et huviharidus peaks toetama üleminekut eestikeelsele õppele," tõi Kante välja ja kinnitas, et huviharidus liigub Tallinnas ainult eestikeelse teenuse pakkumise suunas.
Seda, kuidas huvikoole kättesaadavamaks muuta, arutatakse abilinnapea sõnul ka lisaeelarve aruteludel. Kättesaadavuse all peetakse silmas lisaks hinnale ka asukohta, et kõigis linnaosades oleksid huvikoolide filiaalid.
Hinnatõus jääb keskmiselt viie euro juurde
Kante sõnul ei tõuse kõigi huvikoolide hinnad ning iga huvikool taotleb seda vastavalt oma äranägemisele, misjärel haridusamet langetab otsuse, kuid seda ei tehta kergekäeliselt, vaid kindla mudeli alusel.
Kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea, samuti Keskerakonda kuuluva Monika Haukanõmme kinnitusel võtavad poliitikud huvihariduse hinnatõusu ja kättesaadavuse küsimust väga tõsiselt. Ta ütles, et hinnatõus on praeguste taotluste baasil keskmiselt viie euro ringis, kunstikoolis, kus on rohkem tunde nädalas, võib kallinemine ulatuda 10 euroni.
"Hakkame vaatama, milliseid meetmeid saaks kasutada. Oleme seda kindlasti kabinetis ja ka linnavalitsuses arutamas, meil on päris mitu mõtet, aga ükski pole veel lukus," rääkis kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea.
Ühe võimalusena nimetas ta toetusmeedet keerulises olukorras peredele, teine variant, mida kaalutakse, on edaspidi hindade mingiks perioodiks külmutamine.
Haukanõmm tõdes, et iga hinnatõus mõjutab perekondi ja kui majanduslik olukord halveneb, on kindlasti ka neid, kes peavad tegema valikuid lapse huvihariduse ja mõne muu tegevuse vahel. Siiski usub ta, et kui lapsel on väga suur huvi ja tegu on andeka lapsega, leitakse koostöös lahendus.
Tallinna noorsootöö spetsialistid käivad koolivälistel aegadel kohtades, kuhu noored kogunevad ning jagavad infot huvitegevuse võimaluste kohta. Ka noortekeskused korraldavad parkides tegevusi.
"Need seosed on selged ja mõistetavad – kui lapsel pole tegevust ja vanem ei pööra tähelepanu, on pahandused kerged tulema," lausus Haukanõmm.
Linn on mitmeid huvikoole renoveerinud
Kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea lisas, et elukalliduse tõus ei mõjuta ainult perede rahakotti, vaid ka õppeasutusi. Õppemaks moodustab tema sõnul ainult ühe osa suuremast puslest, kuhu kuuluvad ka huvihariduse kvaliteet ja kättesaadavus.
"Kindlasti on meie jaoks ülimalt oluline, et meie õpilased saaksid õppida kvaliteetses õpikeskkonnas. Kui mõelda sellele, mida Tallinn on teinud ja teeb, et see poleks ajale jalgu jäänud ja krohv ei kukuks, siis oleme viimastel aastatel renoveerinud mitu huvihariduse õppeasutust," lausus ta.
Haukanõmm tõi välja, et renoveeritud on Tallinna kunstikool ja Tallinna muusikakool, uue hoone sai Mustamäe huvikool, uued ruumid Kopli huvikool ning suuri investeeringuid tehakse huvikeskuse Kullo uude majja, mis valmib järgmisel aastal.
Teine tähtis samm on tema sõnul võrgu laiendamine, et lapsed ei peaks üle Tallinna ühte kohta kokku sõitma. Näitena tõi ta Nõmme muusikakoolile Haaberstisse filiaali loomise. Kolmanda punktina nimetas Haukanõmm õpetajate toetamist – õpetajate palga alammäärad tõusid 1920 eurolt 2070 euroni ja 1. aprillist tõusis ka alampalk.
Lisaks Tallinnale kuuluvale kümnele huvikoolile on ka erahuvikoolid, mida linn toetab umbes 400 000 euroga, ning spordiklubid saavad mulluse 6,9 miljoni asemel linnalt 8,2 miljonit eurot pearaha. Sellele lisandub 1,1 miljonit saavutusspordile eraldatud raha.
Lisaks käivitas Tallinn eelmisel aastal kultuuripileti programmi, mis on ette nähtud selleks, et kõik kooli- ja lasteaialapsed saaksid käia linna toel muuseumis, teatris või kinos.
Andrei Kante ütles, et statistikat, kui palju noori on protsentuaalselt koolivälise huvitegevusega hõivatud ja kuidas see protsent on ajas muutunud, tehakse ja võetakse arvesse hariduse ja noorsootöö arengukava koostamisel.
Huvitegevuse rahastamine on tema kinnitusel igal aastal kasvanud. Kante tõi välja, et kui 2022. aastal panustas linn munitsipaalhuvikoolide eelarvesse 7,49 miljonit eurot, siis aasta hiljem oli see summa kahe miljoni euro võrra suurem. Eelmiseks aastaks oli linna panus kasvanud 11 miljoni euroni ja tänavu läheb huvikoolidele 12,57 miljonit eurot.








