Organisatsioonide esindajad kirjutavad, et Eestis on diislikütuse aktsiisimäär täna 428 eurot 1000 liitri kohta. Valitsus on küll teatanud, et 1. maiks kavandatud aktsiisitõus jääb ära, kuid sellest ei piisa olukorras, kus meie lähiriigid rakendavad või valmistavad ette täiendavaid samme kütusehinna surve leevendamiseks.

"Seetõttu kutsume valitsust ja riigikogu üles langetama ajutiselt diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele, s.o 330 euroni 1000 liitri kohta, vähemalt kolmeks kuuks või kuni kütuseturu olukorra stabiliseerumiseni, et leevendada energiakriisi mõju Eesti ettevõtetele ja inimestele ning säilitada Eesti majanduse konkurentsivõime."

Lätis kehtib alates 1. aprillist kuni 30. juunini 2026 ajutiselt alandatud diislikütuse aktsiis 396 eurot 1000 liitri kohta. Poola on viinud diislikütuse maksukoormuse Euroopa Liidu miinimumtasemele ning Leedus on samuti tehtud ettepanek ajutiseks diislikütuse aktsiisi langetamiseks.

"See tähendab, et Eesti ettevõtted tegutsevad järjest ebasoodsamas konkurentsiolukorras, kui meie naabrid oma maksukoormust kohandavad, Eesti aga mitte. Kui diislikütuse aktsiisi Eestis ajutiselt ei langetata, tähendab see Eesti transpordi-, logistika-, tootmis-, metsandus- ja põllumajandussektorile kõrgemaid sisendkulusid ning nõrgemat konkurentsipositsiooni võrreldes naaberriikidega," kirjutatakse pöördumises.

Sellele on alla kirjutanud Eesti Transpordikütuse Ühingu tegevjuht Krista Maria-Alas, Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon juhatuse liige Herkki Kitsing ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees Tiit Parik ja Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG juhatuse liige Tõnis Hintsov.

Nad leiavad ka, et ajutine diislikütuse aktsiisilangetus ei ole riigieelarvele lisakulu, vaid vastupidi – kõrgemate kütusehindade tõttu laekub riigieelarvesse rohkem käibemaksutulu. Just see lisanduv käibemaksutulu annab riigile piisava eelarvelise ruumi viia diislikütuse aktsiis ajutiselt Euroopa Liidu miinimumtasemele.

"Ka teised riigid on oma aktsiisilangetuste põhjendamisel viidanud samale loogikale: kõrgematest kütusehindadest tulenev suurem käibemaksulaekumine võimaldab aktsiisi ajutiselt langetada. Seetõttu ei ole praegu küsimus selles, kas aktsiisi langetamine soodustab tarbimist. Küsimus on selles, kas Eesti riik on valmis kaitsma oma ettevõtete konkurentsivõimet, pidurdama kulusurvet kogu majanduses ning vältima olukorda, kus tankimine liigub taas piiri taha koos maksutuluga."

Organisatsioonid meenutavad, et varasem kogemus aastatest 2016-2018 näitas faktipõhiselt, et liiga kõrge diislikütuse aktsiis viib tankimised naaberriikidesse ning lõpptulemusena kaotab sellest ka riik ise.