Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on turism pealinna majanduse jaoks väga oluline valdkond ning kasvavad külastusmahud näitavad selgelt Tallinna linna ja kogu turismisektori tugevat ühispanust.

Analüüsi keskne järeldus on, et välisturismi kasv suurendab märgatavalt Tallinna majutusasutuste võimekuse vajadust. Prognooside kohaselt on aastaks 2040 linna eeldatava ööbimismahtu teenindamiseks vaja 1400–2200 lisatuba. Praegu on Tallinnas 9801 hotellituba.

Lisanduvad väliskülastajad toovad linnale otsest majanduslikku kasu. Iga 10 000 lisakülastajat toob Tallinna majandusse hinnanguliselt ligikaudu 4,25 miljonit eurot lisakäivet, loob umbes 48 uut töökohta ja ligi 100 000 euro eest uusi tööjõumakse.

Keskmine väliskülastaja kulutas Tallinnas 2024. aastal 245 eurot reisi kohta, mitmepäevaturist aga 336 eurot. Turismiga seotud majandusharudes töötas üle 34 000 inimese ning ettevõtted tasusid kokku 293 miljonit eurot tööjõumakse. Nende ettevõtete koondmüügitulu ulatus 4,3 miljardi euroni.

Turismi intensiivsus – väliskülastajate ööbimiste arv elaniku kohta – on Tallinnas suurem kui Stockholmis, Riias, Vilniuses või Helsingis. Prognooside järgi võib 2035. aastaks Tallinnas olla 3,26–4,21 miljonit ööbimist ning 2040. aastaks 3,40–4,28 miljonit.

Suurimad kasvuturud on Poola, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid, samas kui Soome jääb endiselt suurimaks lähteriigiks.

Analüüs rõhutab, et majutusvõime arendamine peab käima käsikäes Tallinna lennujaama ja turismituru kasvuga. Suvisel kõrghooajal ulatub hotellide täitumus juba praegu 86 protsendini, mis seab piirid suutlikkusele teenindada kasvavat külastajate hulka. Seetõttu on oluline tegeleda sellega, et vähendada turismi hooajalisust ja tugevdada Tallinna atraktiivsust ka madalhooajal, et tagada majutusettevõtetele ja teiste teenusepakkujatele stabiilne müügimaht kogu aasta vältel. 

Tallinnas teenitud tulu moodustab ligikaudu 76 protsenti kogu Eesti väliskülastajate kogukulutustest ning Tallinna hinnanguline reisiteenuste eksport ulatus 2024. aastal 1,1 miljardi euroni.