Oluline Vene-Ukraina sõjas esmaspäeval, 6. aprillil kell 22.42:

- Ukraina võttis ette Venemaa Musta mere äärse naftasadama;

- Sõrskõi: Ukraina on aasta jaanuarist alates vabastanud 480 ruutkilomeetrit;

- Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest kolme tunni jooksul;

- Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest;

- Independent: Ukrainal on raskusi sõdurite värbamisel;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 940 sõdurit.

Zelenski: Ukraina tegi Venemaale ettepaneku energiarahu sõlmimiseks

Ukraina edastas USA vahendajate kaudu Venemaale oma ettepaneku mõlemapoolseks relvarahuks energiaobjektide ründamisel, ütles esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Kui Venemaa on valmis lõpetama meie energiasektori ründamise, siis oleme valmis vastama samaga," sõnas Zelenski oma õhtuses pöördumises.

"Meie ettepanek, mis edastati ameeriklaste kaudu, on Venemaa poolele teatavaks tehtud," lisas Ukraina riigipea.

Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina raudteetaristu vastu

Ajaleht The Kyiv Independent kirjutab, et Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina raudteetaristu vastu. Rünnakud kujutavad üha otsesemat ohtu Ukraina tsiviilelanikele, kuna Moskva sihib üha enam tsiviilronge. 

Rünnakute arv raudteesüsteemile kasvas jaanuari 134-lt veebruari 166-ni ning saavutas haripunkti märtsis, mil see ulatus 206-ni, teatas Ukraina riiklik rongifirma ajalehele Kyiv Independent.

Raudteetaristu on Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega ning igal hetkel viibib üle riigi rongides 80 000–90 000 inimest. Erinevalt statsionaarsest taristust on liikuvaid ronge raskem kaitsta ja rünnakud neile võivad kaasa tuua massilisi inimohvreid.

Venemaa kasutab sarnast taktikat ka rinde lähedal asuvates linnades, võttes sihikule tsiviilelanikud ja liikuvad sõidukid. Nüüd kasutatakse ka rongide ründamiseks suuremaid ja pikema ulatusega droone. 

Sõjandusekspert Andrii Haruk ütles, et see muutus on tõenäoliselt võimalik tänu Shahed-tüüpi droonide modifikatsioonidele.

"Videokaamera paigaldamine Shahedile ei ole tehniliselt keeruline. Algselt vältis Iraan seda imporditud komponentide kasutamise kulude tõttu ühesuunalistes droonides. Venemaal on ilmselt need ressursid olemas," ütles Haruk. 

Ukraina droonid ründasid Vene sõjalaeva, mis oli varustatud Kalibri tiibrakettidega

Ukraina mehitamata süsteemide ülem Robert Brovdi teatas, et droonid ründasid Mustal merel Venemaa fregatti Admiral Makarov. Väidetavalt tabati fregatti Novorossiiski sadama rünnaku käigus. Admiral Makarov on varustatud Kalibri pikamaa tiibrakettidega, mida kasutatakse regulaarselt Ukraina linnade ja infrastruktuuri ründamiseks. 

Ukraina võttis ette Venemaa Musta mere äärse naftasadama

Ukraina relvajõud võtsid pärast paar nädalat kestnud õhurünnakuid Venemaa Läänemere-äärsetele naftasadamatele nüüd ette agressori Musta mere äärse naftaekspordi kanali, rünnates ööl vastu esmaspäeva suurt naftaterminali Novorossiiskis.

Šešharise naftaterminali tabasid droonid, teatasid sõjauudiseid kajastavad sotsiaalmeedia kanalid kohalikele elanikele viidates. Linnas teatati plahvatustest, kohalikud elanikud teatasid droonirünnakust naftaterminali vastu ja elamu kahjustustest.

Footage of the Ukrainian drone raid that hit Russia's oil export terminal at the port of Novorossiysk tonight. pic.twitter.com/16Izfu1cp1

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) April 5, 2026

Šešharise naftaterminal on suur naftaekspordi vahejaam, mis on maailma suurima naftajuhtmeettevõtte, Venemaa riikliku kompanii Transneft torujuhtmete lõpp-punkt.

Kõige intensiivsem põleng toimub terminali esimesel kai ääres ja tabamuse sai ka teine ​​kai, teatas sõltumatu väljaanne Exilenova Plus. Tabamuse said ka järelevalve- ja andmekogumissõlmed, mis toimivad terminali automaatjuhtimise jaoks vajaliku riistvarana.

Šešharise naftaterminal ei saa kahjustatud infrastruktuuri tõttu vedusid jätkata, märkis väljaanne.

Linnavõimude teatasid, et droonirusud tabasid linna lõunarajoonis kortermaja ja sündmuskohale saadeti päästeteenistused.

There's a full-scale war in Novorossiysk. https://t.co/aJlcQ7flLU pic.twitter.com/05DUtebWmL

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) April 5, 2026

Ühismeediakanal Astra andmetel teatati tulekahjudest ka linna ühes teises rajoonis.

Krasnodari krai kuberneri Veniamin Kondratjevi sõnul olid piirkonna teised linnad, sealhulgas Anapa, Gelendžik ja Sotši, kõrgendatud valmisolekus, lisades, et Novorossiiskis sai vigastada kaheksa inimest.

Novorossiisk on saanud Venemaa Musta mere laevastiku oluliseks baasiks pärast seda, kui paljud laevad paigutati sinna ümber Krimmist, kui Ukraina oli korduvalt rünnanud okupeeritud Krimmis asuvaid Vene sõjasadamaid.

Novorossiiski sadam on Venemaa jaoks ka oluline sõjaline ja logistikakeskus.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist infrastruktuuri Venemaal ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võimet jätkata sõda Ukraina vastu.

Ukraina ründas ka 2. märtsil Šešharise naftaterminali, kahjustades sadama infrastruktuuri, samuti sõjalaevu ja õhutõrjevahendeid, ütles Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) allikas väljaandele The Kyiv Independent. 2. märtsi rünnakus, mis toimus koos sadamas ja selle ümbruses asuvate Venemaa sõjaväeobjektide ründamisega, said seitsmest naftalaadimisseadmest kahjustada kuus.

Kiiev peab naftarajatisi kehtivateks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna need rahastavad otseselt Venemaa sõda.

Märtsi teises pooles ja aprilli algul korraldas Ukraina korduvalt droonirünnakuid Venemaa Ust-Luga ja Primorski naftasadamale Soome lahe ääres ning nendega samas Leningradi oblastis paiknevale Kiriši naftatöötlemistehasele, kahjustades märgatavalt Venemaa naftaekspordi võimet.

Sõrskõi: Ukraina on aasta jaanuarist alates vabastanud 480 ruutkilomeetrit

Ukraina on saavutanud rinde kaguosas edu ja vabastanud alates jaanuari lõpust umbes 480 ruutkilomeetrit maad, ütles Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi.

"Oleksandrivski suunal on kaitseväe pealetungioperatsioonid jätkunud jaanuari lõpust saadik. Selle operatsiooni käigus taastati kontroll 480 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üle, kaheksa asula üle Dnipropetrovski oblastis ja nelja üle Zaporižžja oblastis," teatas Sõrskõi pühapäeval pärast rindeüksuste külastamist.

Samas jätkavad Vene väed vaatamata Ukraina edule oma kevadpealetungi, lisas ta.

"Vene väed ei loobu oma plaanidest edasisteks pealetungioperatsioonideks ja koondavad oma olemasolevaid jõude ja varustust," ütles Sõrskõi pühapäeva õhtul ühismeediarakenduses Telegram avaldatud teates. "Vaatamata märkimisväärsetele kaotustele personalis ja sõjavarustuses on sissetungijate eesmärk vallutada rohkem Ukraina territooriumi ja luua Dnipropetrovski oblastisse puhvertsoon," lisas ta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles eelmisel nädalal, et Ukraina olukord rindel on parim alates eelmise aasta keskpaigast.

Sõjaväeanalüütikute sõnul aitasid Ukraina vasturünnakud riigi kaguosas häirida Venemaa pingutusi tungida edasi Donetski oblastis Pokrovski ümbruses ja üldiselt Venemaa kevadist pealetungi enam kui 1200 kilomeetri pikkusel rindejoonel.

"Ukraina vasturünnakud Huljaipole ja Oleksandrivka suundades panevad Venemaa sõjaväe juhtkonna jätkuvalt dilemmade ette, millega ülekoormatud Vene vägedel näib olevat keeruline toime tulla," kommenteeris Washingtonis tegutsev mõttekoda Sõjauuringute Instituut oma viimases ülevaates.

Vene väed jätkasid Donetski oblastis rünnakuid, surudes peale Pokrovski põhjaosas, mis on oluline logistikakeskus, tsiteeris Venemaa riigimeedia Vene kaitseministeeriumi eelmisel nädalal avaldatud teadet. Võitlus Pokrovski pärast on kestnud alates 2024. aasta keskpaigast, kuna Venemaa püüab saavutada kontrolli kogu Donetski oblasti üle.

Sõrski ütles, et ta külastas ka Pokrovski piirkonda ning tellis sealsete Ukraina vägede tugevdamiseks täiendavat laskemoona ja muid varusid.

Kuna diplomaatilised pingutused sõja lõpetamiseks on takerdunud, on Ukraina intensiivistanud ka oma pikamaarünnakukampaaniat Venemaa naftataristu vastu. Viimase kahe nädala jooksul on Ukraina väed sihtinud Venemaa Läänemere sadamaid ja naftataristut Leningradi oblastis.

Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest kolme tunni jooksul

Venemaa sõjavägi teatas esmaspäeva varahommikul, et tema õhutõrjeüksused tulistasid kolme tunni jooksul alla 148 Ukraina drooni ning ametnike sõnul taastavad päästemeeskonnad õhurünnakutega tekitatud elektrikatkestuste tõttu elektrivarustust ligi poolele miljonile leibkonnale.

Venemaa kaitseministeeriumi avalduses öeldi, et õhutõrjeüksused tabasid pühapäeval kella 20.00 ja 23.00 vahel 148 drooni, peamiselt riigi kesk- ja lõunaosas.

Pühapäeva õhtul sai droonirünnakus Ukraina piir lähedases Venemaa Belgorodi oblastis surma tsiviilkaitse vabatahtlik, droonid tabasid ka kortermaja Venemaa Musta mere sadamalinnas Novorossiiskis.

Novorossiiski sadama linnapea Andrei Kravtšenko ütles, et drooni rusud tabasid kõrghoonet. Hukkunute kohta andmeid pole.

Krimmis, piirkonnas, mille Venemaa hõivas ja annekteeris 2014. aastal, kümme aastat enne täiemahulist sissetungi, ütles Sevastoopoli kuberner, et tema linna ründas päeva jooksul neli drooni. Viimases laines tulistati alla seitse drooni.

Venemaa okupeeritud Donetski oblastis ütles sealse nukuvalitsuse juht Andrei Tšertkov, et remondimeeskonnad taastasid elektri kahes suuremas linnas, Donetskis ja Makijivkas, pärast Ukraina rünnakuid energiainfrastruktuurile. Tšertkov oli varem öelnud, et ligi pool miljonit leibkonda on jäänud elektrita. Tööd jätkuvad piirkondades, kus elekter endiselt puudub.

Meeskonnad taastasid elektrit ka pärast massilisi katkestusi Venemaa käes olevates Zaporižžja oblasti piirkondades.

Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest

Venemaa rünnakus Ukraina sadamalinnale Odessale hukkus esmaspäeval kolm inimest, nende seas üks laps, teatas linna sõjalise administratsiooni juht. Lisaks sai kümme inimest vigastada.

"Vaenlase öise rünnaku tagajärjel on kahjuks kinnitust leidnud kolme inimese, sealhulgas ühe lapse surm," postitas Serhi Lõssak sotsiaalmeedias.

Kaks raskelt vigastatud inimest toimetati haiglasse, lisas ta.

Independent: Ukrainal on raskusi sõdurite värbamisel

Ukraina seisab silmitsi tõsise mobilisatsioonikriisiga ja seda just ajal, mil president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et pikaajaline konflikt Lähis-Idas pärsib riigi pingutusi võitluses Venemaa sissetungi vastu, kirjutas pühapäeval Briti väljaanne The Independent. 

Lehe andmetel tunnistas Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov, et Ukrainas on kaks miljonit inimest, kes hoiavad mobilisatsioonist kõrvale. Lisaks veel sadu tuhandeid, kes on omavoliliselt teenistuskohast lahkunud.

Lisaks on USA presidendi Donald Trumpi administratsioon viimastel nädalatel viinud oma fookuse Ukrainalt Iraani konfliktile ja rahuläbirääkimised Venemaaga on seiskunud.

Kirjutises märgitakse, et neli aastat tagasi alanud täiemahulise sissetungi algusest saadik on Ukraina ületanud oma liitlaste kõige optimistlikumadki prognoosid ja tõrjunud Venemaa pealetungi.

"Nüüd on Ukraina liikumas kurnamissõtta ja teatab, et nende väed tapavad rohkem venelasi, kui Moskva suudab kuus mobiliseerida," seisis artiklis.

"Sõja iseloom Ukrainas on muutumas armutuks ja kurnavaks konfliktiks, kust vähesed rindele saadetud loodavad naasta," rääkis Ukraina kaitseminister Fedorov tänavu jaanuaris parlamendile mobilisatsiooniprobleemi ulatusest.

Väljaanne teatas, et lisaks kahele miljonile ukrainlasele, keda otsitakse mobilisatsioonist kõrvalehoidmise pärast, on Ukraina peaprokuratuuri andmetel alates 2022. aastast algatatud umbes 290 000 menetlust sõjaväelaste suhtes omavolilise väeosast lahkumise tõttu.

Kuigi Ukraina sõduritel on palju suurem tõenäosus ellu jääda, kui ükski Vene sõdur loota võiks, siis on hinnanguline kaotuste suhe siiski umbes üks hukkunud ukrainlane iga kaheksa või enama venelase kohta. 

"Sõja alguses läksin ka mina sõjakomissariaati. Siis läksid kõik sinna ja ütlesid: "Võtke meid!" Mina olin samasugune. Mulle öeldi: "Meil pole sind veel vaja, mine koju, me helistame sulle,"" rääkis ajalehele 37-aastane Denõss, kes hoiab mobilisatsioonist kõrvale.

Ukrainlane lisas, et hiljem nägi ta kõike, mis toimus ehk ebaõiglust. Paljusid inimesi, kes ostsid end vabaks ja "puutumatuid". Samal ajal kui teisi lükati vaatamata nende haigustele bussi ja saadeti kaitseväkke.

"Praegu on mul haige isa ja ma pean tema eest hoolitsema. Kui ma kaotan käe või jala, siis ei saa ma enam kedagi aidata. Aga kui venelased on jälle Kiievi all ja kõik lähevad sõtta, siis lähen ka mina," lubas Denõss.

Ajalehele intervjuu andnud luureüksuste sõdurid rindel ütlesid, et nad on kurnatud, kuid mõistavad samas, et nad on liiga olulised, et neid välja vahetada.

Zaporižžja lähedal teeniv droonipiloot ütles intervjuus, et sõdis enne droonidele üleminekut kolm aastat järjest jalaväe koosseisus.

"Inimesed peavad relvajõudude ridadega liitumist üheotsapiletiks, sest nad ei näe rotatsiooni võimalust. Kui nad teaksid, et nad võitlevad ainult ühe aasta ja saavad puhata, siis oleksid nad altimad armeega liituma," ütles Ukraina parlamendi välispoliitika ja parlamentidevahelise koostöö komisjoni esimees Oleksandr Merežko.

Rahvasaadiku sõnul on riigil inimressursse, et sõdida kümme aastat või isegi rohkem.

"See on psühholoogiline küsimus, sest kui vaadata meeste arvu, siis on meil piisavalt inimressursse, et jätkata võitlust kümme aastat või isegi kauem. Peamine probleem on see, kuidas neid ressursse hallata ja kuidas luua psühholoogilisi stiimuleid, sest kui sa näed mobilisatsioonist kõrvalehoidjate hulka, siis ei taha ka sa ise sõdida," selgitas Merežko.

Väljaanne märkis, et Venemaa täiemahulise sissetungi alguses toetus Ukraina tohutule hulgale vabatahtlikele ja hoidus noorte meeste sõtta kutsumisest.

"Kui ajateenistus sisse viidi, siis puudutas see üle 30-aastaseid mehi ning kohustusliku teenistuse miinimumvanus on endiselt 25 aastat," tuletas väljaanne meelde.

Lisaks on Ukraina valitsus alates 2025. aasta keskpaigast lubanud 18–24-aastastel meestel riigist lahkuda ning sajad tuhanded neist on otsustanud seda ka teha.

President Zelenski erakond Rahva Teener selgitas, et kuna noored on rahvuse tulevik, siis tuleks neid sõja rängimate tagajärgede eest kaitsta.

"Näeme mitmeid mobilisatsiooniprobleemidega seotud skandaale. Olles ise vabatahtlik nii 2014. kui ka 2022. aastal, mõistan, et ükski riik maailmas ei suuda genereerida piisavalt ressursse sõja pidamiseks. Vajame miljoneid vabatahtlikke," ütles droonioperaatorite rügemendi Raid ülem Jevhen Karas.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 940 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 304 490 (võrdlus eelmise päevaga +940);

- tankid 11 841 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 360 (+10);

- suurtükisüsteemid 39 497 (+58);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1719 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1338 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 221 396 (+1953);

- tiibraketid 4517 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 87 614 (+259);

- eritehnika 4112 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.