Universaalne postiteenus tähendab kirjade ja väikepakkide kohaletoimetamist ja nõudlus selle järele väheneb pidevalt, näiteks viimase kolme aasta jooksul poole võrra.

Aastas saadetakse 2,8 miljonit kirja ja väikepakki ning möödunud aastal jäi see tegevus 2,1 miljoni euroga kahjumisse. Kuna see tegevus toob Omnivale kahjumit, ei jätku raha teiste investeeringute jaoks.

"Küsimus täna ongi, et kas selleks, et seda teenust tagada, on riigil vaja omada ettevõtet või piisab regulatsioonist. Ettevõte tegelikult konkureerib pakiturul ja tal on väga keeruline teha paindlikult investeeringuid ja võtta riske, et olla pakiturul konkurentsivõimeline," ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Sigird Soomlais.

Postiteenus on seadusega riigile pandud kohustus ja seda korraldab riik ka edaspidi. Selleks korraldatakse hange, millega saab postiettevõte viieks aastaks tegevusloa. Praegune luba kehtib Omnival aastani 2029. Tekib küsimus, kuidas meelitada eraettevõtteid postiteenuse hankel osalema, kui teenus raha sisse ei too.

Asekantsleri sõnul on riik vajadusel valmis kaaluma ka postiteenuse doteerimist.

"Kui turg mingil põhjusel ei toimi, siis riigil on alati võimalus riigiabi korras sinna sekkuda. Meie eesmärk tuleviku vaates ongi muuta ikkagi see teenus konkurentsivõimelisemaks, mis tähendab, et just turuloogika alusel peaksid jõudma tegelikult nii kirjad kui pakid igale poole Eestis ka maapiirkondadesse," ütles Soomlais.

Praegu ongi riigikogu menetluses postiseaduse muutmine, millega soovitakse postiteenust ja selle rahastamist paindlikumaks muuta.

"Üks suuremaid muutusi on ka see, et võimaldatakse näiteks pakiautomaate kirjade saatmiseks kasutada ja kõik need sellised muudatused tegelikult muudavadki seda universaalset postiteenust atraktiivsemaks teistele teenusepakkujatele," selgitas Soomlais.

Perioodika kojukanne on postiteenusele pandud lisakohustus, mida riik osaliselt ka riigieelarvest toetab.

Postimees Grupp, millel on lisaks üleriigilisele lehele ka kuus maakonnalehte, on siiski mures ning mitte ainult hinnatõusu pärast.

"Ma prognoosiks küll, et hinnatõusu oht on täiesti reaalne, aga seal on ka teised komponendid teenusel. Näiteks hommikune kanne, kojukandepäevade arv, ka kanne postkastidesse, et kõik need on suured küsimused. Täna ei tea, mis sellest saab. Ajalehtede lugejaid on üle 200 000 ja see on päris oluline infokandja väga paljudele inimestele," ütles Postimees Grupi juhatuse esimees Silver Soomre.

Keskerakonna juhi Mihhail Kõlvarti hinnangul näitab otsus Omniva erastada, et riik ei ole huvitatud elanikele elementaarsete teenuste pakkumisest ja eriti mõjutab see maapiirkondi.

"Siin on tegelikult vähemalt kaks suurt probleemi. Esiteks riigiettevõtete juhtimine, millega riik ei saa hakkama ja tegelikult ei tunnista vigu. Teine on regionaalpoliitiline, et kui niimoodi edasi läheb, siis inimestel ei ole ühtegi põhjust maapiirkondades elada," lausus Kõlvart.