Kui veel mõni aasta tagasi olid enne mobiilseid kiiruskaameraid neist teavitavad märgid, siis nüüd on politsei nende kasutamisest loobunud. Täna otsustas valitsus toetada kolme riigikogu liikme algatatud eelnõud, mis peaks eelteavituse kohustuslikuks tegema. Siseminister Igor Taro sõnul vajab eelnõu muudatusi.

"See märgi paigaldamise regulatsioon ja mis tagajärjed on sellisel juhul, kui märk kukub ümber või keegi väidab, et ta ei näinud seda. Seal võib olla palju selliseid praktilisi nüansse, mille peale kohe ei tule, aga inimesed, kes igapäevaselt sellega tegelevad, ütlevad, et mis saab siis kui asjad on ühte või teist pidi. Kas see tähendab automaatselt, et seda rikkumist, mida fikseeriti, automaatselt ei toimunud," rääkis Taro.

"Inimesed, kes praktikas tööd teevad, nemad näevad praktilisi probleeme, mis sellise regulatsiooni kehtestamine kaasa toob. Need väljakutsed on lahendatavad. Selle peale tuleb lihtsalt mõelda. Näiteks seesama, kui märk on ümber kukkunud tugeva tuule tõttu või keegi on selle lihtsalt ümber lükanud, et kas see tõesti tähendab, et kõik trahvid muutuvad kehtetuks automaatselt," arutles Taro.

Riigikogulaste arvates peaks maanteel hoiatav märk olema väljas 300 kuni 500 meetrit varem, linnas aga 150 kuni 300 meetri kaugusel.

Taro sõnul on tegu ilma analüüsita välja käidud numbritega. Siseministeerium leidis oma arvamuses, et muudatus võib luua olukorra, kus liiklusohtlikes kohtades kiirust mõõta pole enam võimalik.

Politsei- ja piirivalveameti esmareageerimisgrupi teenuse omanik Taavi Kirss ütles, et linna keskkonnas oleks märgi kasutamine äärmiselt keeruline. "Igasuguseid ristuvaid teid on väga palju ja alati jääb sellel liiklejal, kes on kiirust ületanudvõimalus öelda, et märki ei olnud ja palun siis tühistage see trahv ära," ütles Kirss.

Ka maanteedel on kohti, kus märki on keeruline paigaldada nii, et see oleks vasakul rajal sõitjale nähtav. Kirsi sõnul loobuti teavitusmärkidest, sest üldjuhul neid märgates alandati kiirust, aga pärast kaamerat kiirendati taas.

Riigikogu õiguskomisjoni juht Madis Timpson (RE) ütles, et peab seda juttu otsitud põhjuseks. Sellistes kohtades peab Timpsoni sõnul hakkama politsei koha peal kiirust mõõtma.

Kui valitsuse jaoks on probleemiks välja käidud vahemaa hoiatusmärgi ja kiiruskaamera vahel, siis neid meetreid saab saadiku sõnul riigikogu komisjonis timmida.

"Me võime vaielda, kas need märgid on vajalikud või mitte, aga omal ajal lubati neid märke ja riigikogu võttis vastu selle teadmisega, et need märgid tulevad. Siin on põhimõtte küsimus," rääkis Timpson.