Uudislugu "Narva rahvavabariigi" grupist sotsiaalmeedias on nüüdseks lumepallina veerema läinud ja muutunud päris suureks teemaks. See on eriti populaarne välisajakirjanike ja välisblogijate seas. Narva linnapea Katri Raik kurdab sotsiaalmeedias, et välisajakirjanike surve muutub juba ebameeldivaks ja segab tööd. Ta ütleb, et nendele uudistele ei tohi ise kaalu anda. Kuidas te nüüd, mil aega on natuke mööda läinud, hindate selle teema kajastamisega kaasnenud mõjusid?

Välisajakirjanike huvi selle vastu on olnud ebaproportsionaalselt suur ja see on ka minu ajast väga palju võtnud, sest olen pidanud neile selgitama, et see üksik eraldi vaadatav nähtus ei ole kuidagi seostatav sellega, et Vene oht Eestile oleks hüppeliselt kasvanud. Ja see on reaalne olukord.

Kui nüüd võtta seda, et Propastoppi on süüdistatud teema ebakohases võimendamises, siis ma vaidleks sellele väga resoluutselt vastu. Sellepärast, et Propastop nišikanalina, mis sellistele teemadele keskendub, peabki märkama selliseid asju ja neist kirjutama, mida me ka tegime. Tegime viisil, mis ei ole mitte midagi õhutav ega paanikat külvav. Tõime välja, et see on algusfaasis väheste jälgijatega. Aga teemat tuleb käsitleda ja seda tuleb edasi jälgida, kuna narratiiv, mis selle taga oli, oli agressiivne, kutsus üles Eesti riikluse lõhkumisele, separatismile ja sellist narratiivi varem väga palju ilmnenud ei ole.

Ja see oligi üks põhjus, miks meie kanal pidi sellisest asjast kirjutama. Kui vaadata seda, mis on toimunud Eesti venekeelses sotsiaalmeedias aastate jooksul varem, siis väga selgelt see marker viitas, et sellist sisemist nõudlust meie venekeelse diasporaa osas sellise narratiivi järele kuidagi naturaalselt ei ole. Oli viiteid, et see on kuskilt mujalt orkestreeritud.

Mis puudutab seda võimendamist, siis Propastop ei ole nii võimekas ega nii suur kanal, et ta oleks automaatselt kõikide maailma suurte meediaväljaannete fookuses ja radaril. Võimendaja oli Eesti meedia ise. Propastop ei läinud tegema Narva tänavaküsitlust ja sellest suurelt laialt kirjutama. Ja Propastop ei saa kirjutada ette meediaväljaannete toimetustele, millest nemad kirjutavad ja kas nemad võtavad laiemalt levitada neid uudiseid või neid leide, mis Propastop on teinud. Lõppkokkuvõttes – kui elevant on toas, kõik seda näevad, aga keegi sellest ei räägi, siis kas see muudab elevandi kuidagi olematuks?

Ma saan aru, et antud juhul tegelikult seda elevanti ikkagi ei olnud, sest et reaalset liikumist "Narva rahvavabariigi" loomiseks sellisel moel, nagu see oli Donetskis, tegelikult ei olnud.

Nagu me rääkisime, tegu on infooperatsiooniga. Propastopi asi on infooperatsioone näha ja neid paljastada.

Miks teie hinnangul asusid sotsiaalmeedias erinevad kontod, ka muuhulgas Ukrainaga seotud sotsiaalmeediakontod, seda veel võimendama ja võib öelda kohati ka hüsteeriat kütma? Nad liitsid sinna varem ilmunud hoiatused peatse Vene sissetungi kohta Balti riikidesse, mida on teinud Saksa väljaanne Bild. Lisasid sinna juurde Venemaa plaanid luua lääne piirkonda uusi väeosi ja relvaliike ja seda kokku monteerides lõid sellise võimendatud ja ebaadekvaatse ohupildi. Miks seda nii tehti?

Jah, ma olen samamoodi päris mitme Ukraina väljaande küsimustele vastanud ja toonud esile taas kord ja väga rõhutatult täpselt sedasama vaadet, et seda teemat ei tohi mitte mingil juhul üle hinnata ega üle ekspluateerida. Sest reaalset sõjalise ohu kasvu Venemaa poolt Eesti või Baltikumi suunas see ei tähenda. Sõjalise ohu täitumiseks ilmnevad varem väga erinevad markerid, mis sellele viitavad. Ja mitte ühtegi neist ei ole hetkel täidetud, pigem vastupidi. See, miks Ukraina seda oma infooperatsioonina peab vajalikuks võimendada – tõenäoliselt võib arvata, et põhjus on see, et Ukraina eesmärk on konsolideerida läänt Vene vastu ja näidata Venemaa ohtu suuremana, kui see on, selleks, et saada omale suuremat toetust. Aga ka see on moel või teisel infooperatsiooniline tegevus.

Seda infot ja infovoogu on tänapäeval, eriti sõda arvestades, hästi palju ja sotsiaalmeedias on igasuguseid libauudiseid ja muid gruppe, ka sarnaseid asju nagu ka see "Narva rahvavabariigi" teema. Kuidas te Propastopis hindate seda kõike? Kas te teinekord olete ka sellise kaalumise koha ees, mis paneb teid raskesse seisu, et millest teha ja millest mitte? Kuidas te neid asju kaalute?

Jaa, absoluutselt. Me kaalumegi väga tõsiselt ja ka seda kanalit või neid kanaleid me jälgisime mitu nädalat. Ja kuna see teema arenes ja muutus seal oma olemuselt ja narratiivis järjest agressiivsemaks, kuni sinnamaani välja, et kutsuti üles ja püüti leida inimesi, kes hakkaksid seal kohapeal lendlehti levitama. Mine tea, võib-olla mõni hull olekski sellega kaasa läinud, mis oleks toonud selle teema juba füüsilisse ruumi ja siis võib-olla oleks segadust veelgi rohkem olnud. Jah, loomulikult me kaalume selliseid asju ja kuna me jälgisime ja vaatasime selle teema arengut, siis me pidasime vajalikuks seda lõpuks kajastada sellises faasis, et ta on veel võimalikult varajane ja ei ole sellist suuremat eskaleerimisohtu.

Aga kas praegu selle loo puhul võib öelda, et see tulemus, mida teie püstitasite eesmärgina – anda märku ja tuua avalikkuse ette sellised meeleolud – et see sai vastulöögi, see teema väljus teie kontrolli alt?

See ei väljunud meie kontrolli alt. Me kirjutasime sellest suhteliselt rahulikul, tagasihoidlikul viisil. Ja see, kas teised kanalid, kellel on suurem mõju ja suurem auditoorium, tulevad sellega kaasa, kirjutavad sellest või mitte, ei ole enam meie otsustusväljas. Üks väike nišikanal ei suuda võimendada selliseid asju.

Teie ei vastuta selle eest, kui Delfi või Postimees selle üles korjavad teie infovoost? See ei puuduta teid enam?

Kuidas me saame selle eest vastutada? Kui on suured meediamajad, kellel on palju professionaalseid toimetajaid, peatoimetajaid ja uudistejuhte palgal, et kuidas nemad sellele asjale reageerivad. Me ei saa ju meediat kontrollida ja see ongi täpselt iga väljaande enda otsustada, kuidas ta seda kajastab.

Nii et te olete endiselt seisukohal, et sellisel kujul, nagu see lugu teil ilmus, oli kõik adekvaatne ja õige?

Jah, loomulikult. See oli adekvaatne ja õige. Ja see ongi täpselt see, mida Propastop teeb.

Kuidas on Propastop seotud Kaitseliiduga?

Jah, see algatus sai kaitseliitlaste ja teiste vabatahtlike poolt loodud enam kui 10 aastat tagasi, pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja õhutas sedasama separatismi Ida-Ukrainas. See oli hetk, kus nii Kaitseliidus kui ka mujal mõttekaaslastega analüüsisime olukorda ja leidsime, et me peaksime Eesti inforuumi jaoks looma kanali, kus neid teemasid käsitletakse ja sellest kirjutatakse. Ja nii me oleme seda teinud. Tänaseks see ring ei hõlma ainult kaitseliitlasi, vaid on palju suurem. Aga väga selgelt see on olnud kaitseliitlaste algatus ja kaitseliitlastega tänaseni seotud.

Kas Propastop kuulub ka ametlikult kuidagi Kaitseliidu alla?

Ametlikult oleme loonud eraldi mittetulundusühingu selle jaoks, et taotleda erinevaid projektitoetusi. Nii on seda tunduvalt lihtsam teha.

Kust on tulnud põhiline rahastus ja kust see praegu tuleb?

Me oleme taotlenud raha riigikantseleilt, kaitseministeeriumilt, aga ka välissaatkondadelt ja erinevatelt fondidelt. Aga Propastop on oma toimetuse otsustes sõltumatu, me ei ole sõlminud ühtegi projekti- või rahastuslepingut, kus rahastaja saaks dikteerida meile, millest me kirjutame ja millest mitte.

Teie olete siis Propastopi juht?

Võib öelda, et olen üks juhtidest. Meil on toimetuse grupp, kes tegevust juhib ja koordineerib.

Kes seal veel koos teiega on?

Me oleme hoidnud seda ringi anonüümsena erinevatel põhjustel. Esimene põhjus on turvalisus. Kuna me tegutseme kõik oma kodudest, oma isiklikus võrgus, oma isikliku arvutiga, oma perede kõrvalt ja teades seda, kuidas me oleme väljaandena olnud küberrünnakute all... Teades, millised on praktikad mujal, kui need isikud, kes selliseid teemasid avalikuks toovad, võivad sattuda ise küberrünnaku või muu veebipõhise rünnaku alla, siis selle tõttu see on peamine põhjus, miks me hoiame seda ringi anonüümsena.

Ja teine mõte on meil see, et oluline on, et kass püüaks hiiri, mitte see, mis värvi ta on. Selle töö taga, mida me seal teeme, on tegelikult inimesed, kes on oma valdkonna professionaalid: endised ajakirjanikud, kommunikatsiooniinimesed, turundusinimesed, ajaloolased, sotsioloogid jne. Kes näevad, et sellesse teemasse tuleb panustada ja on valmis olnud oma panust andma.

Milline on teie sõnum Eesti avalikkusele? Infot tuleb praegu eriti palju peale, väga erisugust, erinevat propagandat, sealhulgas propagandat ka meie enda poliitikutelt, kes seda olukorda poliitilistel eesmärkidel ära tahavad kasutada. Kuidas täpsemalt peaks seda infot protsessima, orienteeruma selles infomeres ja kuidas säilitada külma pead?

Jah, see ongi ju võtmeküsimus, kuidas säilitada külma pead. Poliitikud ei tohiks selliseid teemasid ära kasutada oma poliitilise agenda edastamiseks või elluviimiseks viisil, mis võib tuua suuremaid lõhesid ühiskonda, ja vastutustundetult mingisuguseid asju võimendades. Mida me oleme Propastopis püüdnud ka kultiveerida, on see, et me kirjutame ja räägime propaganda olemusest laiemalt, propagandatehnikatest, sellest, kuidas need inimeste peal toimivad. Seda siis selleks, et anda inimestele teadmist, kuidas oma pead selge hoida. Kuidas aru saada, kas üks või teine teema on mõne vaenuliku narratiivi huvides edastatud või mitte.

Teame ju, et sellised teemad reeglina rõhuvad inimeste emotsioonidele ja emotsioonid on väga käivitav jõud, et anda vastureaktsioone, kas siis selleks, et ise sotsiaalmeedias millegi peale sõna võtta või jagada asju, mida ei peaks jagama. Eks me ühiskonnana peame kasvama, et saada immuunsemaks selliste propagandarünnakute vastu ja suuta neid võtta adekvaatsel moel. Propastop teeb oma kirjutistega iganädalaselt "vaktsineerimissüste" selle huvides. Inimene, kellel on huvi selle teema vastu laiemalt, leiab meie lehelt materjali, kuidas propagandat ära tunda ja kuidas ise selles inforuumi segaduses ellu jääda.