Kilp avastati umbes 1779. aastal Põhja-Ayrshire'is ja 1791. aastal kingiti see Londonis tegutsevale teaduslikule seltsile, mis keskendub ajaloo, arheoloogia ja kultuuripärandi uurimisele.

Kilp jäi seltsile, kuid anti nüüd laenuks näitusele, mis avatakse sel suvel Edinburghis Šotimaa Rahvusmuuseumis. Kilp toodi muuseumi koos viie teise kilbiga, mis avastati 19. sajandil Aberdeenshire'i piirkonnast. 

"Selle perioodi pronkskilbid on Suurbritannia jaoks erakordsed ja kõigi nende kuue uskumatult haruldase kilbi kokkutoomine aitab meil saada sügavama arusaama elust ja konfliktidest pronksiaja Šotimaal ja kaugemalgi," ütles muuseumi vanemkuraator Matthew Knight. 

Kõnealune kilp leiti koos teiste kilpidega, mis olid maasse pandud püstiselt ringikujuliselt. Tõenäoliselt polnud see ainult relv, vaid ka prestiiži ja võimu sümbol. Samas on kilbil ka oda tabamuse jäljed, mis viitab, et seda kasutati ka võitluses. Pole täpselt teada, miks kilbid sellisel viisil maeti ning teiste kilpide praegune asukoht pole teada.

"Kui mõelda ideele, et see oli üks viiest või kuuest, mis maeti sohu, paneb see mõtlema, et pidi olema rühm kõrge staatusega inimesi, kes tulid kokku, et oma kilbid koos matta," ütles Knight. 

"Me saame vaid oletada, milline see tseremoonia võis olla või mis selle tähendus võis olla. Ehk oli tegemist rühmituste esindajatega, kes loobusid oma kaitserelvadest. Võib-olla oli see rahu märk," lisas Knight.