Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas selle aasta jaanuaris taas kasvama ja suurenes teist kuud järjest. "Veebruaris kasvas maht küll veidi aeglasemalt kui jaanuaris," lisas analüütik.

Veebruaris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2025. aasta veebruariga võrreldes 17 protsenti ja tööstuskaupade kauplustes kaheksa protsenti.

"Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju mullusest odavam mootorikütuse hind," selgitas Pihlak ja täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu.

Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine veebruaris aga jätkus ning maht kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes kolm protsenti. "Nende ettevõtete müügimahu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade hinnatõus," märkis Pihlak.

Jaanuariga võrreldes kahanes jaekaubandusettevõtete müügimaht veebruaris kuus protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel jäi müügimaht eelmise kuu tasemele.

Ökonomist: sellest aastast detailsemat kaubandusstatistikat ei avaldata

Suurte kaubanduskettide müügitulemused olid 2,6 protsenti kehvemad kui eelmise aasta veebruaris.

"Paraku sellega praktiliselt ka kogu kommenteerimismaterjal ammendub, sest sellest aastast alates detailsemat kaubandusstatistikat enam ei avaldata. Võime ainult oletada, et väikeste toidukaupluste mahud vähenesid," ütles Bigbanki ökonomist Raul Eamets.

Andmevaeguse põhjus on see, et statistikaamet muutis sellest aastast oma kaubandusstatistika esitamise metoodikat ehk enam ei esita muutusi detailsemate tegevusalade kaupa. Kui eelmise aasta lõpuni sai detailsemat infot valdkondade lõikes, näiteks majatarbed ja ehitusmaterjalid, rõivad ja jalatsid, apteegid, siis käesoleval aastal enam ei saa.

"Selgitus sellisteks muutusteks oli ausalt öeldes suhteliselt nõrk, rääkides kaubamüügi kanalitest mitte sisust," ütles Eamets. "Peamine argument oli statistikaameti selgituses see, et müügikanalid võivad olla ühe ja sama kaubagrupi puhul erinevad – näiteks mööblit müüakse mööblikauplustes ja internetipoodides. Sellega tuleks nõustuda ehk siis interneti teel müüdud kaupade jaotust poleks eraldi üldse vaja välja tuua, sest tänane statistika võtab arvesse ainult Eesti firmade interneti müüke. Mitte suurte rahvusvaheliste internetikaubamajade müüke (nagu Temu, Amazon jne). Seega avaldatud andmed ei näidanud reaalset interneti kaudu ostmist niikuinii. Kaubagruppide spetsiifika oleks võinud alles jätta. Aga panna ühte patta nii mööbel, ehitusmaterjalid kui väiksed toidupoed? Ütleme nii, et kogume infot, aga jätame selle enda teada."