Eesti 200 jääb oma tegemistes alati justkui hiljaks, ütles Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts. Ta peab silmas seda, et erakonna populaarsuse langust 2023. aasta lõpus oleks võinud varem tõsiselt võtta. Kindlana oleks pind erakonna jalge all siis, kui nad ei oleks juhtide vahetusega hoogu läinud.

"Oleks tegelikult pidanud panustama väga stabiilsele kuvandile ja kui on üks kindel juht ning Kristina Kallas on ka selle partei looja ja nägu olnud tükk aega, siis see oleks sellist stabiilsust juurde andnud," lausus Saarts.

Poliitilise liikumise manifest jäi aastal 2018 silma. Hobujaama trammipeatuse integratsiooniteemalised plakatid, mis paljudes küll segadust tekitasid, kuid panid uuesti erakonnast rääkima. Populaarsus tuli aga enne 2023. aasta valimisi.

"Nende tulek oli väga võimas, sest ma ütlen, et nagu dopinguga sõidad seal valimistel väga kõrge tulemuse. Tuleb öelda, et valimisloosungid, mis Eesti 200 olid, on minu hinnangul kõige kõvemad olnud viimasel ajal. Näiteks seesama "Positiivne alternatiiv" - selline nagu mittemidagiütlev, aga samal ajal hea loosung," sõnas ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson.

Uutel erakondadel pole kerge, ütles Tarmo Jüristo. Ajal, kui erakond peab poliitilist mesinädalat ja on oma eduga rahul, võib ta just siis langeda iseenda populaarsuse ohvriks.

"Sellel hetkel, kui see puri tuulest kummi läheb ja asjad hirmsa hooga edasi liiguvad, siis tuleb palju inimesi, kes tahavad liituda selle erakonnaga, sest seal nähakse edu, nähakse tuleviku lubadust. Selle tagajärjeks on see, et erakond iseenesest muutub olemuslikult," sõnas Sihtasutuse Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo.

See ei ole enam sõpruskond nagu varem, kes pingutas ühise eesmärgi nimel. Selles erakonnas on nüüd palju ambitsioonikaid inimesi,

"See omakorda on seotud selle erakonna juhtimise teemaga. See tähendab, et ka seda erakonda peab hakkama juhtima hoopis teistmoodi," ütles Jüristo.

Meediasse jõudsid vastuolud erakonna juhatuses, teemaks partei eelarve. Lahkujaid oli juhatusest ja erakonnast. Erakonda raputas Slava Ukraini ja Johanna-Maria Lehtme ümber lahvatanud skandaal. Saarts ütles, et uute parteide uudsus hakkab aasta pärast kahvatuma. Eesti 200 oli sellel hetkel valitsuses.

"Nad sattusid kohe Kaja Kallase valitsusse ja pidid tegema otsuseid, mida nad ju üldse ei lubanud enne valimisi - maksutõusud ja nii edasi," lausus Saarts.

Ega lihtsamaks ei teinud asja ka see, et nende koalitsioonipartneriks on Reformierakond - samuti liberaalne erakond, poliitikas karastunud ning see erakond tuleb alati enam-vähem võitjana välja.

"Mida muuseas on väga paljud Reformierakonna varasemate partnerite poolt ka täheldatud, et kui nad koos valitsuses on, siis üldiselt Reformierakond sööb selle reitingu ära, mis nende partneritel on," sõnas Johanson.

Riigikogu kuluaarides on juba pikemat aega räägitud Eesti 200 lagunemisest ja sellestki, et fraktsiooni liikmed ja ministrid on erakondade vahel jagatud. Jüristo ütles, et enne valimisi käivad parteid ikka teiste õunapuid raputamas ehk sobivaid poliitikuid endale noolimas. Eks lähiajal paistab, kas keegi Eesti 200-st kavatseb tegelikult lahkuda.

"Kuuldused Eesti 200 surmast on osutunud senimaani enneaegseteks või ülepaisutatuteks. Aga teiselt poolt kahtlemata seal on põhjus, olukord ja võimalus teistel erakondadel nende riigikogu saadikutele kosja minna," ütles Jüristo.

Poliitikaeksperdid kahtlevad, kas Eesti 200 suudab 11 kuu pärast riigikogus kohad võtta. Saarts ütles, et kui valimiste ajal peaks liberaalide valijatel tekkima näiteks hirm, et EKREIKE võimule tulles hakkab Eesti meenutama Orbani Ungarit, siis võidakse anda hääl just erakonnale Eesti 200.

"Kui tõesti niisugune hirm või lausa paanika tekib liberaalses tiivas, siis need liberaalse tiiva valijad hakkavad mõtlema, kelle poolt hääletada. Paljudele ei sobi sotsid, sest on liiga vasakpoolne, paljud on pettunud Reformierakonnas ja võivad tõesti kaaluda, et Eesti 200 tundub niisugune võimalik valik, et hoida ära Eesti nn orbaniseerumist," sõnas Saarts.

Jüristo ütles, et kõik oleneb parteist endast.

"Ega see pilt neile täna hea ei ole, aga eelkõige on nii, et kui üldse kellelgi midagi teha on, siis on need nemad ise," ütles Jüristo.